lagundamine. Ligniin (5-35% taime kuivkaalust) sisaldab vrreldes tselluloosiga 50 % rohkem ssinikku, tpset koostist ei ole vimalik defineerida. L. on raskesti lagundatav ja l. lagundamine on aeroobne protsess. L. lagundamine on aeglasem protsess kui t. ja ht. lagundamine. Peamised l. lagundajad on basidiomtseedid, protsessis osalevad ka aktinomtseedid (Streptomyces spp.) ja bakterid. Ligniini lagundamise produktideks on fenoolid, aromaatsed happed ja alkoholid. ks osa neist henditest mineraliseeritakse CO2 ja veeks. teine osa, peamiselt fenoolsete hendite lagundamise vaheproduktid, oslevad huumusaine tekkes. Valgud, peptiidid ja aminohapped (2-15 %). Valgud on suure toitevrtusega (C+N). Looduses v. struktuur laguneb ja mikroobid lagundavad neid hendeid edukalt. V. lagundatakse rakuvliste ensmide proteinaaside ja peptidaaside poolt. V. lagundamine toimub nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. Pektiin. Monomeeriks on galakturoonhape. Puit sisaldab 1-5 % pektiini. P. lagundamine toimub ensmide
samuti mikroobide kasvu ja mikrobioloogilisi protsesse. Väetamine näiteks sõnniku või kompostiga tõstab nii orgaanilise aine hulka kui ka rikastab mulda mikroobidega. Künd, kultiveerimine, äestamine jne. parandab mulla aeratsiooniastet seega ka aeroobsete mikroorganismide elukeskkonda. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mulla viljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes. Orgaanilised ained kas taime jäänuste või surnud loomade kujul sattudes mulda mineraliseeritakse. Süsiniku, lämmastiku, fosfori ja teiste elementide orgaanilised ühendid, mis on taimedele vastuvõtmatutes vormides, muudetakse mikroobide abil nüüd neile vastuvõetavateks.Mulla sanitaarsel hindamisel on kriteeriumiks Coli-laadsete bakterite ja saprofüütsete bakterite arv.Kasulik on määrata veel ka Clostridium perfringese ja enterokokkide esinemist.
mikroobide arengut. Mikroorganismide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt temperatuur. Enamik mikroobe meie muldade mikroflooras on mesofiilid ja psührotroofid. Seega sobivaimaks temperatuuriks nende arengul on 2030°C. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mulla viljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes. Orgaanilised ained kas taime jäänuste või surnud loomade kujul sattudes mulda mineraliseeritakse. Süsiniku, lämmastiku, fosfori ja teiste elementide orgaanilised ühendid, mis on taimedele vastuvõtmatutes vormides, muudetakse mikroobide abil nüüd neile vastuvõetavateks. Mulla sanitaarsel hindamisel on kriteeriumiks Coli-laadsete bakterite ja saprofüütsete bakterite arv. Kasulik on määrata veel ka Clostridium perfringese ja enterokokkide esinemist. Õhk Kuni 70% taimehagiustest on põhjustatud õhumikroobide poolt.
Mulla happesust saab reguleerida lupjamisega. Mikroobide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt ka temperatuur. Enamik mikroobe on mesofiilsed meie mullas, ka psühotroofid. Sobivaimaks temperatuuriks on 20-30 C. Temperatuuril alla 10 C elutegevus pidurdub, kuid ei lakka. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mullaviljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes. Orgaanilisedained, kas taimejäänuste või surnud loomade kujul sattudes mulda, mineraliseeritakse. C, N, P jt elementide orgaaniliseaine ühendid, mis on taimedele vastuvõetamatudes vormides, muudetakse vastuvõetavateks. Õhu mikrobioloogia Mikroobid satuvad õhku peamiselt mullast, aga ka taimedelt, loomadelt. Õhk on mikroobidele paljunemise ja arenemise keskkonnaks. Satudes õhku, võivad seal säilida eluvõimelistena. Teatud ajal, varem või hiljem, nad hukkuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora on väga kõikuv nii arvuliselt kui liigiliselt
Mulla happesust saab reguleerida lupjamisega. Mikroobide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt ka temperatuur. Enamik mikroobe on mesofiilsed meie mullas, ka psühotroofid. Sobivaimaks temperatuuriks on 20-30 C. Temperatuuril alla 10 C elutegevus pidurdub, kuid ei lakka. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mullaviljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes. Orgaanilisedained, kas taimejäänuste või surnud loomade kujul sattudes mulda, mineraliseeritakse. C, N, P jt elementide orgaaniliseaine ühendid, mis on taimedele vastuvõetamatudes vormides, muudetakse vastuvõetavateks. Õhu mikrobioloogia Mikroobid satuvad õhku peamiselt mullast, aga ka taimedelt, loomadelt. Õhk on mikroobidele paljunemise ja arenemise keskkonnaks. Satudes õhku, võivad seal säilida eluvõimelistena. Teatud ajal, varem või hiljem, nad hukkuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora on väga kõikuv nii arvuliselt kui liigiliselt
Tsüanobakterite matid 1,3276 Mangroovisood 0,03-2,6 Mageveesüsteemid Järved 0,001-0,28 Mageveepadurid 0,01-6 Turbasood 0,05 2,1 Küpressisood 0,39-2,8 Rannikumeri: Seal toimub toitainete aktiivne kasutamine ja vabastamine ja taaskasutamine keskkonnas kiiresti. Kus orgaanika mineraliseeritakse, toimub just setetes ja bakterite kaasabil anaeroobsetes tingimustes – denitrifikatsioon. Ka veesambas on see võimalik, kuid veesammas on õhule. Mõnedes lahtedes regeneeritakse 71% N ja 88% P. denitrifikatsiooni tagajärjel kõrvaldatakse ammoonium. Mikroorganismid saavad selle protsessi käigud endale energiat, selle käigus vabaneb N2O ja reageerib O3-e või N2-ga. N2O ja N2 on taimedele kättesaamatud. Sinikutele oluline. Lämmastiku kadu on proportsionaalne süsteemi lisanduva
annaabi.ee 
