Mineraalid õpilase toiduratsioonis Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Pragu on 102 tuntud keemilises elemendist 55-60 inimese organismis olemas ja talitamas. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ni...
Tähtsus; a) ühtlustavad kliimat b) oluline mageveevaru c) osa veeringest 5.BIOSFÄÄR Murenemise tähtsus: 1) mulla tekkes ja arengus väga tähtis osa 2) pinnamoe kujundaja 3) karsti tekkimine - vaatamisväärsused Keemilise ja füüsikalise murenemise võrdlus Keemiline murenemine ehk porsumine – Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – keemiline koostis muutub keemiline koostis ei muutu Mikroorganismid lagundavad Erinevad mineralid tõmbuvad erinevalt kokku Soojades ja niisketes piirkondades Temperatuuri kõikumise tõttu Lahustumine Kuiv kliima Mulla koostis: 1) mineraalne osa – murenev lähtekivim 2) orgaaniline osa – lagunenud taime- ja loomajäänused 3) Mullavesi – sademetest 4) Mullaõhk – rohkem co2 kui õhus 5) Mullaelustik – lagundajad nt
kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaline ehitus: 1) Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2) Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3) Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate - lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim - kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel - need erinevad üksteisest huumsesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini.
valistamisel. Klaas- silikatide segu. Liiv+sooda+lubjakivi (kuum 1400C). klaasi tuntakse väga ammu, tehakse ka värvilist klaasi. Tsement- silikaatne sideaine. Segatakse veega(+liiv, killustik9 ja kõvastub. Biotoime- vajalik element, loomsetes organismides kõrge sis sidekoes, kuid ka mujal. On kudesi toestava funktsiooniga. On malmide, pronkside, teraste komponent. Lihtainena üks peamisi pooljuhtmaterjale. Germaaanium(Ge) - Looduses hajutatud element, on mõned Ge sis. mineralid. Avastas, eraldas C.Winkler (1886). Nim. Saksamaa (lad. Germania) järgi. OM: Esineb 5Ge allotroopi. Hõbedane, mustjashõbedane metalliläikeline poolmetall.Kergmetall, rabe, lasev läni infrapunakiirgust. Madalal temp.keemiliset inertne, püsiv õhu, vee, O 2, HCl ja H2SO4 suhtes. Reag. aeglaselt leelistega. Ge o.a tavalisemalt 2 ja 4. GeO 2 on Ge tootmise vaheprodukt, eriklaaside produkt, emailides. Metalne Ge saadakse peamiselt
III)* Maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja môjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. · Tahke osa: mineraalne 50% (Masing 85-98%), orgaaniline 5% - 20% (harva); · Vedel osa: vett 40%; · Gaasid: CO2 kuni 8%. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini
annaabi.ee 
