Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mineraalvati" - 9 õppematerjali

Paekivi
1
doc

Paekivi

mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks.Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne.Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki.Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel.

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
Mõnigaid aineid ja nende kirjeldusi-lubjakivi
4
doc

Mõnigaid aineid ja nende kirjeldusi: lubjakivi

1) Tehnoloogiline lubjakivi 2) Ehituslubjakiviks 3) Täitelubjakivi Kasutamine Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne. Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel. Seisuga 31. detsember 2007

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
Fassaad
7
doc

Fassaad

tuuletõkkeplaadi toime on ka lisasoojustena. Puitkiudplaatides on palju õhku siduvaid poore, mistõttu on plaatide soojustus omadused paremad kui tavalisel puidul. Kasutades ISOPLAAT tuuletõkkeplaate, saavutame tuulttõkestava ja veeauru läbilaskva lisasoojustuse. Läbipuhuvuse vältimiseks tuleb tellisemüüri vuugid väga hoolikalt täita. Soovitatav on panna soojustus papikihtide vahele- väljaspool hall papp. Telliseseinad peavad olema vähemalt 10-cm mineraalvati soojustusega. 38-cm paksuse telliseseina võib teha nii mineraalvati-kui ka termoliittäidisega. Tuuletõkkeplaadid paigaldatakse nii, et plaatide pikematel külgedel asuvad sulundid jääksid horisontaalseks. Vertikaalsed liitekohad peavad aga asetsema karkassi peal. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks tuleb kasutada distants pukse et distantsliistud ei suruks plaate kokku. Tuuletõkkeplaatide liitekohad peavad jääma tuulutusõhule läbitungimatuks. Kui olemasolev piire ei ole piisavalt

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
Ida-Virumaa
10
doc

Ida-Virumaa

allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne. Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. 8 Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel.

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
Litosfäär
8
doc

Litosfäär

Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks. Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. Põllumajanduses kasutatakse 5 lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel

Geograafia → Geograafia
113 allalaadimist
Kontrolltöö kordamisküsimused
9
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused

Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm · Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) · Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest · Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga · Ehitupapp või ehituspaber · Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm · 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve · ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks · ruumi kõrguse vähendamiseks · õhumüra summutamiseks Nõuded · Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne

Ehitus → Ehitusõpetus
187 allalaadimist
Hoonete kordamisküsimused
11
docx

Hoonete kordamisküsimused

Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon Põranda lauad paksusega 28 mm Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest 7 Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga Ehitupapp või ehituspaber Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks ruumi kõrguse vähendamiseks õhumüra summutamiseks Nõuded Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne

Muu → Ehitusõpetus
17 allalaadimist
Küttesüsteemid
28
doc

Küttesüsteemid

Selgelt on näha, et materjalid mis on loodud hoone soojustamiseks, edestavad teisi soojapivuses. Samas on õhu soojuspidavus väga hea. 5cm õhuvähe soojuspidavus on peaaegu 19 sama mis 40cm betoonseinal. Antud andmete põhjal on võimalik välja arvutada seina soojapidavus. Hoone sein, milles mina elan koosneb 10cm vahtplasti kihist, 10cm paksusest mineraalvati kihist, 5cm paksusest õhuvahest, 5cm paksusest lauakihist ning 1,5cm paksusest lubjakrohvi kihist. Selle seina soojapidavus R=2,0+1,42+0,19+0,28+0,01=3,9 m²·°C/W. Võib kindlalt õelda, et sellise seina soojapidavus omadused on head. (MASSO, T. Väikemajad) On võimalik ka välja arvutada kindla ajaperioodi soojusvõimsuse kadu. Selleks on vaja teada seina soojusjuhtivustegurit, seina pindala, sisetemperatuuri, välistemperatuuri ja aega. Toon näite enda elamu peal

Kategooriata → Uurimistöö
102 allalaadimist
Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

asemel rajoonid. 1952-1953 tekkis ka kolm oblastit. 17. ENSV 1960.-1980. aastatel Põllumajandus hakkab paranema tänu reformidele. Eesti peab hakkama kasvatama maisi. Kartuli asemel hakati kasvatama kaalikat ning kaera- ja rukkikasvatus polnud otstarbekas. Kolhoosid muudeti sohvhoosideks. Agratööstus ja talude taastamine, et kriisist pääseda. Tekitati juurde erinevaid tööstusi ja tehaseid (Kunda tsemenditehas, Maardu mineraalväetiste tehas, Kohtla-Järve mineraalvati tehas). Paljud tööstuskaubad muutuvad defitsiidiks ning tekib talongisüsteem. Uuteks ettevõteteks on: „Estonia“ kaevandus, Eesti elektrijaam ja Võhma lihakombinaat. 18. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 20. augustil 1991. aastal võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam Nõukogude Liidu koosseisu. Otsuse tõukeks sai Venemaal toimunud augustiputš, mille põhjuseks oli Venemaa rahulolematus perestroikaga

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun