kurgi väärtust kosmeetikas. Iidsetest aegadest on kurgimahl tuntud kui näonahka toniseeriv, puhastav ja noorendav vahend, mis pleegitab ka näol paiknevaid pigmendilaike. Kasulikkus inimese toimele ja tervisele Kasu tervisele Kurgi viljaliha koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka askorbiinhapet (C-vitamiini), mis aitab tasandada nahaärrituseid ja vähendada turseid. Kurgi koor on rikas kiudainete poolest ja sisaldab mitmeid kasulikke mineraaltoitained, sealhulgas ränidioksiidi, kaaliumi ja magneesiumi. Kiirgav ja sädelev jume Ränidioksiid kurgis mängib olulist rolli tervisliku sidekoe (lihased, kõõlused, kõhred, luud jne) saavutamisel. Kurgimahla soovitatakse sageli kui head ränidioksiidi allikat. See aitab parandada jumet ja naha tervist. Lisaks on kurgi kõrge veesisaldus tunnustatud keha hüdreerimise allikas, mis aitab saavutada õhetavat ja ergast nahka. Kurki kasutatakse ka
mikroorganismide kogum: prokarüootsed bakterid ja lisaks veel paljud mikroorganismid, kes ei ole prokarüoodid. Seetõttu võib nende organismide metabolismi tüüp olla väga erinev, kas auto- või heterotroofne. (2) 5 Bakterioplankton. (8) 5.Planktoni paradoks Planktoni paradoks ehk vetikaparadoks ehk Hutchinsoni paradoks on vastuolu, kus vaatamata piiratud ressurssidele, näiteks valgus ja mineraaltoitained, esineb rikkalik planktoniorganismide koosseis. Planktoni paradoksi teeb vastuoluliseks, et konkurentsi välistamise reegli järgi peaks kahest liigist, kellel on sarnased ressursinõudlused, ellu jääma üks mitte mõlemad. Fütoplanktoni suur mitmekesisus on aga näiteks mingis veekogus sarnastest ressursinõudlustest hoolimata suur. Selgitusena on välja pakutud, et ökoloogilised ja keskkonnafaktorid muutuvad alaliselt
idanevad paremini, kui temperatuur jääb vahemikku 18-24°C. Kuigi taimed suudavad lühiajaliselt taluda kuni -10°C külma, võivad esimesed kahjustused tekkida juba temperatuurilangusel alla 0°C. Kõrgete temperatuuride kahjustused algavad 45°C-st ja ilmnevad paljude tegurite koosmõjul. Kuumuse tagajärjel võib tsütoplasma ehk raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum, hävida. Õhk - Taimedele niisama vajalik kui vesi ja mineraaltoitained. Ilma õhuta on võimatu hingamine, kõrgemate taimede kasv ja samuti ka mullas olevate kasulike mikroorganismide elutegevus. Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N, millest kaht esimest kasutavad taimed otseselt, viimast aga kaudselt. Taimel hingavad nii maapealsed kui maa-alused organid. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem hapniku taime õitsemisperioodil, mil mulla O2 sisaldus ei tohi
Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend kindlustab toote hea säilivuse- valguse ja hapniku kindel Mahlas looduslikult olemas: · vesi · suhkrud (glükoos, fruktoos, sahharoos) · vitamiinid (kõige rohkem C-vitamiini), · kiudained (eriti mehudes) · aroomi- ja maitseühenidid · orgaanilised happed (sidrun-, õun, viin-, bensoe-, salitsüülhape)(liig viib Ca välja) · park- ja värvained · ensüümid · mineraaltoitained (eriti väärtuslik kaalium) · mikroelemendid (eriti raud, vask, mangaan, nikkel, fluor, jood) · vees lahustumatud tselluloos, tärklis, protopektiin, mittelahustuvad mineraalained MAHLADEL ON ERINEV BIOKEEMILINE KOOSTIS, (eriti mõjutab mikroelementide erinev koostis) SELLEST TULENEB KA NENDE ERINEV TOIME ORGANISMILE. Jookidetööstuses kasutatavad puhastamise meetodid: · käsipesu( nt.harjaga) · Leotusvannis puhastamie( t. pudelipesumasinas)
lähedal teisele taimele. Siis teine taim kaitseb ennast nii, et sünteesib endale mürgised ained, kuna neid on rakkudes sellised ained. Mükoriisa (taim ja seen) Taime kasu seene juurtest on see, et taim saab rohkem toitained ja vett , kuna pind kust ained saada on suurem. Seene kasu taimest saab toitained, kuna seen ise ei sünteesi neid. Neutralism mõjutamine puudub. Ressursid, millepärast konkureerivad: Taimed: valgus, mineraaltoitained, vesi(ainevahetuse tööks), kasvukoht, ruum, tolmendajad, paljunemiseks(linnud, loomad viivad semmned laiali) Loomad: toit(võib olla ka liigisisine ja väline), elupaik, elamistingimused, kaaslased(ainult liigisisene), vesi(sisene väline), valgus(kõigusoojased) K keskkonnakandevõime! (Neutralismi graafikud) Samasuguste ökoloogiliste tingimustega liigid ei saa püsivalt koos eksisteerida, üks tõrjub teised paratamatult välja. Genofond kaitseb ühe liiigi kõikide geenide kogum.
temperatuuri ühtlustamiseks. Päeval võtab vesi vastu päikeseenergiat ja soojeneb ning öösiti vabastab seda soojust. Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 200 1000 või veelgi enam korda rohkem. Vee üleküllus ega puudus mullas ei soosi taime arengut. Suurim veetarve on taimedel õitsemisefaasis ja vahetult enne seda ning viljade moodustumisel ja valmimisel. Vähim vett tarbivad taimed idanemisfaasis Õhk Õhk on taimedele niisama vajalik kui vesi ja mineraaltoitained. Ilma õhuta on võimatu hingamine, kõrgemate taimede kasv ja samuti ka mullas olevate mikroorganismide elutegevus. Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N, millest kaht esimest kasutavad taimed otseselt, viimast aga kaudselt . Taimel hingavad nii maapealsed kui maa-alused organid. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem O2 taime õitsemisperioodil, mil mulla sisaldus ei tohi
annaabi.ee 
