1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks, 2) muld on tihe ja eriti potitaimede kasvatamisel jääb taime juurtele vähe õhku, 3) enne katmikalal kasutamist tuleb muld steriliseerida, sest mullas leidub alati patogeene. 4) tänapäeval on raske leida mulda, mis ei sisaldaks herbitsiidide jääke. Orgaanilise päritoluga substraadid Orgaanilise päritoluga kasvusubstraadi komponentidest on tuntuim ja enim kasutatud rabaturvas. Rabaturba eelised mineraalmulla ees: 1) rabaturvas on puhas (ei sisalda patogeene), 2) rabaturvas on kuivalt väga kerge, seega on transpordikulud väiksemad, 3) rabaturbal on suur veeimamisvõime, 4) rabaturvas sisaldab rohkem õhku, on poorsem. Rabaturba puudused: 1) pH on väga madal ja vajab enamiku kultuuride kasvatamiseks neutraliseerimist, 2) tekstuurilt on rabaturvas väga ebaühtlane ja vajab seetõttu enne kasutamist spetsiaaltöötlust või sõelumist.
rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega. Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib turvasmulla kui ka näiteks savimulla ruumala muutuda kuni 40%. Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne. Pü = De Dm / De (100%) Mitu protsenti moodustavad need poorid (käigud) kogu mulla tihedusest?
marina), Tomopteris renata; Eestis: harilik harjasliimukas (Hediste diversicolor), Marenzelleria neglecta. 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist vihmauslased (Lumbricidae): ehitus: Kehasein paks ja veresoontest rikas, vöö tagapool suguavasid. Harjased lühikesed konksjad, lihtsa tipuga, kahekaupa kimbus. Eluviis: Mulla sööjad ja kobestajad. Kolm ökoloogilist rühma: kõdukihi, mineraalmulla kihi ja uru-ussid. Näited: Eestis 13 liiki. Kõige ohtram haritud mullas on harilik mullauss (Aporrectodea caliginosa), harilik vihmauss (Lumbricus terrestris), nelikant-kaldauss (Eiseniella tetraedra). valgeliimuklased (Enchytraeidae): ehitus: Harjased lihtsa tipuga, tihti rohkem kui kahe kaupa kimbus. Vöö suguavade kohal, lülidel XII-XIII, väikesed valged. Eluviis: mulla ülemises kihis; lagundajad nagu vihmaussidki. Näited: Eestis kümneid liike.
Thtsamad nimed mullmikrobioloogias: Sergei Winogradski (1856-1953)- nitrifikatsioon ja vvli oksdeerimine; Pfeffer ja A.B. Frank- mkoriisa; J.G. Lipman (1874-1939) - mulla organismide mju mulla viljakusele ja taimede kasvule. Mulla miste Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on kompleks, mis koosneb tahkest anorgaanilisest ainest, orgaanilisest ainest, veest, hust ja elusorganismidest. Mineraalmulla phikomponendid on liiv, savi ja kruus. Sltuvalt savi ja liiva osakaalust mullas kujuneb mulla struktuur. Mulla koostis mineraalid - peamiselt rni, alumiinium, raud, vikestes kogustes Ca, Mg, K, Na, P orgaaniline aine, mis koosneb ssivesikutest, valkudest, lipiididest vesi ja gaasid, mulla organismide hingamise tttu on CO2 kontsentratsioon mullas krge mulla organismid - bakterid, seened, algloomad, nematoodid, rngussid, lestad, putukad, roomajad, soojaverelised Mulla orgaaniline aine
hx - paranduskomposti orgaanilise aine sisaldus Arvutuskäik: x = 1(0,1-0,03) : (0,34 – 0,1); x = 0,291666… tonni komposti kuivainena (~0,2917) Praktikas aga ei esine komponendid kuivainetena ning nende koguse kindlaks määramine on käepärasem mahumõõte kasutades. Üleviimiseks mahuühikutele on vaja teada komponentide mahukaalusid (antud näites toodud ülalpool): 3 1 tonn mineraalmulla maht: 1 : 1,040 = 0,962 m . 3 0,2917 tonni komposti maht: 0,2917 : 0,39 = 0,748 m . Segu valmistava töötaja seisukohalt aga on kõige mugavam, kui mahud väljendatakse mahuosadena üksteise suhtes. Antud näites on segamine kõige mugavam, kui segaja teab, et omavahel on vaja segada 1 mahuosa mineraalmulda ning 0,748 : 0,962 = 0,778 mahuosa komposti
annaabi.ee 
