Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed 4 pinnavormid. Kulutusnõod on suhteliselt suurte mõõtmetega suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää liikumisel süvendas ja silus. Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad. 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. 8. Sood eestis 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. 10
Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod, mida jääon liikudes süvendanud. Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid. Kuhjevormid: Moreentasandik Moreenkünkad Moodustavad Otepää ja Haanja kõrgustiku künkliku reljeefi. Otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oosid Tapa-Pikasaare. Mõhnad Illuka, Mustoja Jääjärvetekkelisedmõhnad Sandur Voorted 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaad on soostunud meil ka mulla arengu tagajärjel. Muldade pikaajaline leetumine ja gleistumine on põhjustanud vettpidava mullakihi ja liigniiskuse teket, mis on loonud eeltingimused niiskuslembestentaimede levikuks ja turba settimiseks. Mulla loodusliku arengu
· Mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi) Soode tähtsus: · saastunud sademetevete filtreerija; · reostunud pinnavete puhastaja; · süsinikuringe reguleerija; · puhta vee säilitaja; 6 · bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 8. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaaline teke: · Jääjärvetasandikel Soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed Näited: sood Peipsi ja Võrtsjärve madalikul ja Lääne-Eestis · Jõe- ja järvelammidel Soodustab reg üleujutused, kaldavallid
Soode ulatuslik levik on tingitud: · Positiivsest niiskusbilansist (sademete hulk ületab aurumise) · Geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood, ulatuslikul alal levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted) · Mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi) Soode tähtsus · saastunud sademetevete filtreerija; · reostunud pinnavete puhastaja; · süsinikuringe reguleerija; · puhta vee säilitaja; · bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 8. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaaline teke: · Jääjärvetasandikel Soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed Näited: sood Peipsi ja Võrtsjärve madalikul ja Lääne-Eestis · Jõe- ja järvelammidel Soodustab reg üleujutused, kaldavallid Näited: Emajõe äärsed sood, Alam-Pedja soo, Laeva soo · Rannikul Soodustab rannavallid ja luited Näited: Tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: Nõva ümbruses, Tahkuna ps-l, Harasoo (Juminda ps-l)
annaabi.ee 
