Lõuna-Eestis luisud. · Igal heinalisel oli alati teine vikat varuks, kui esimene peaks katki või nüriks minema. Heinateo algus · Heinatööd alustati laupäeval. · Heinalistele panid kaasa kalja- ja piimalähker, kala- ja võikarp. · Enne heinategu niideti ka küüniesine, kui küün oli, või lihtsalt kuhjaalune. · Enne heinamaale minekut tuli naistel loomad talitada. · Ühte lähkrisse pandi kali ja teise piim ning enne kella viit hommikul oldi minekuvalmis. · Kui heinamaa oli lähedal, tõi keegi kodustest hommikusöögi järele. Selleks oli kartul silguga. Heinateo käik · Metsahein pidi saama vähemalt kolm kastet, enne kui teda võis üles võtma hakata. · Hommikul niideti ja keskhommikul võeti kasutusele rehad. Nii töötati kuni lõunani. · Peale heina kokkulükkamist hakati saadu tegema. · Et saade küüni vedada, pandi alla hagu, igale neli, kas pajust või lepast. · Hein pandi kuhja, või veeti küüni.
Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud. Teel käib Lesta apteegis, küsib enese veel paariks tunniks vabaks ja siis liigub veider seltskond otseteed Lutsu korteri poole. Kõigi ees läheb Kippel Engelsvärgi kaubakastiga, aeg-ajalt lumekuule kontsade alt kraapides, siis Toots ja Teele uue ülikonna pärast riieldes, ning viimasena
tundus, et sigarett on lubatud juba selles eas. Ta valetas kahele inetule ja ühele võrdlemisi normaalse välimusega naisele oma vanust, nii valetas ta ka lõbutüdrukule. ,,Kuulge, aga kui vana te õieti olete?" ,,Mina? Kakskümmend kaks." ,,Mis te luiskate!" (lk 90) Veel ihkas ta olla mittehaavatav, kuid see ei kukkunud tal just suurepäraselt välja, tihti lugu, kui miski viltu vedas raske tundus või lihtsalt niisama, ilma põhjuseta, hakkas ta nutma. Kui ma olin minekuvalmis, kohvrid juba käe otsas ja puha, siis peatusin hetkeks trepi juures ja heitsin viimast korda pilgu meie koridorile. Ise ma nutsin. Ma ei tea, mispärast. ( lk 53) Holdenil ei olnud palju sõpru, sest tema võrdlemisi närviline ja enesekeskne olek ei tekitanud teistes usaldust. Kui üle kõige armastas ta oma väikest õde Pheobe't, kellega neil oli väga eriline ja lähedane suhe.
Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majade vahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks kasutasid nad oda, mis oli pika varrega ja väikse luust tehtud otsaga, millel olid teravad astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta ...
kunagi tunnistanud, tegelikult oleks ta võinud seda siiski teha. 2. Ta süda valutas, kuna ta armastas sisimas naist, kellega ta ei saa koos olla ja ta oli lõpuks oli kurb, kuna abiellus naisega, keda ta ple mitte kunagi armastanud. Rasedana olles ja just Rabaraua polt välja visatud Anu jõudis ühele põllule hakkas ta sünnitama, ta oli piinades ja karjus, Rabaraud kuulis seda, aga ei teinud midagi, hiljem tunnistas, et ta oli iga hetk minekuvalmis, et naist aidata, aga ta ei saanud seda teha oma uue naise pärast, see piinas teda elu lõpuni. 3. Anu seisab kannatustele väga hästi vastu, ta elu on olnud väga raske ja piinarikas, kuna lapsena olles keegi teda ei tahtnud ja elas seal kuhu ta võeti aga keegi ei tahtnud teda, kuna ta ainult laulis ja oli õnnelik. Kui Rabaraud käskis tal talust ära minna, siis ta võttis seda väga rahulikult, kuigi ta ei tahtnud seda teha ja läks rahulikult. Kindlasti oli tema sünnitus
järgi" Nii ei saa ta teha asju, mis talle ei meeldi, nii ei saa Holden alluda reeglitele, ta peab sooritama vaimset vastupanu. Holden on suure kasvuga noormees, kes näeb küllalt kiitsakas oma eakaaslaste kõrval välja, kuid tal ei ole vistrikke ning ta lõikab oma varbaküüsi laua kohal. Ometi röövib miski pidevalt Holdeni rahu... Kui raamat algab on Holden juba neljandat korda koolist välja visatud ja ta pakib üksildases ühikatoas asju. ,,Kui ma olin minekuvalmis, kohvrid juba käe otsas ja puha, siis ma peatusin hetkeks trepi juures ja heitsin viimast korda pilgu meie koridorile. Ise ma nutsin. Ma ei tea, mispärast. Panin pähe oma punase jahimütsi, keerasin noka kuklasse, nii nagu see mulle meeldis, ja karjusin kõigest kõrist: ,,Head und, kretiinid!" Vean kihla, et äratasin viimse kui värdja kogu korrusel. Siis kadusin, kus kurat." Kuna Holden pelgab peale neljandat koolist välja viskamist koju minna,
kirjutas, et talle raha saadetaks. Kaarli vend Jüri oli muidugi kuri, et tema peab muudkui tööd tegema ja seda vaid selleks, et venna kooli jaoks raha teenida. Vilja tuli masinast läbi laskma ka Paul, muuseas oli ta ka ainuke, kes miskipärast pere pakutud toitu süüa ei tahtnud, kuna tal oli alati oma toit kaasas. Peeti veesõda. Jüri tahtis talust lahkuda, kuna talle ei meeldinud selline elu enam ja oli juba minekuvalmis, kui ühtäkki lubas pereisa talu tema nimele panna. Läksid lausa kohe ametisse ja muutsid testamendi ära. Kui nad tagasi tulema hakkasid, tekkis pereisa ja Jüri vahel kähmlus, kuna Jüri oleks heameelega Roosiga abiellunud. Muuseas sai Jüri ka kutse sõjaväkke minekuks. 2 Nüüdseks olid ajad muutunud. Jüri oli sõjaväkke läinud ja seal surma saanud ning Poolas maetud. Ka isa ning ema olid siit ilmast lahkunud ja Otepääle sängitatud. Aiaste peremeheks
Peagi jäi traallaev kaldust eemale hoidudes triivi. ,,Paadid vette!'' käsutas Jegorõtšev ja sapöörid hakkasid tegutsema. Esimesse vettelastud paati istus seersant Hodak, kellele järgnesid laskurroodu punaväelased. Ka puksiiridelt, kaatritelt ning praamidelt hakati dessanti paatidesse ümber paigutama. ,,Me lähme, seltsimee vanem!'' hüüdis Hodak ja käivitas rippmootori. ,,Lase käia!'' Punaväelasi täistuubitud paat eemaldus traallaevast ja hakkas kiikuma lainetel. Minekuvalmis oli juba ka teine paat, kui äkki lõhestas lainete mühinat võimas mootorimürin ja Ruhnu rohelise metsamütsi tagant sööstis välja kümmekond Saksa lennukit. ,,Fašistide pihta tuld!'' andis käskluse traallaeva komandör. Kaks traallaeva kahurit võtsid sakslaste lennukid vastu ägeda paukumisega. Esimene lennuk kihutas madalalt üle laeva ja viskas kaks pommi. Ahtrikahur jäi vait. Jegorõtšev vaatas üle õla ja nägi laevatekil lamavat punalaevastiklast, kelle
kontrollida, kas kõik eestlased maailmas seda täidavad, nt need, kes elavad mujal; ja teiseks: laeva ostab endale laevaomaniku firma mitte isikud füüsiliste isikutena). Laevade prahtimise erinevad viisid Kõige lihtsam ja kõige tavalisem viis on kaubavedu kolossomendi alusel (Bill of Lady alusel). Kolossoment ehk Bill of lady on non negotiable: 1) antakse välja vahetult enne laeva väljaminekut, ta tõestab, et kaup on laevas ja laev on minekuvalmis; 2) on kirjalik tõend lastiveo lepingu kohta (kuna ta ise ei ole leping, kuna on allkirjastatud ainult kapteni poolt; kes võib olla lasti saaja, teine pool, seda seal kirjas ei ole); 3) on väärtpaber (kui tegemist on kolossomendi ettenäitamisega, siis see, kelle käes on kolossoment, on ka selle kauba omanik). Suur tähtsus kolossomendis kirja panna kauba väärtus! Vana TsMS-i regulatsiooni kohaselt välismaalase suhtes tagaseljaotsust teha ei olnud võimalik
juurde. Tulin kaldale, ruttasin läbi tihniku, läksin üles künkale ja astusin koopasse. Jim lamas maas ja magas. Ajasin ta üles ja hüüdsin: «Tee, et sa maast lahti saad, Jim! Pole minutitki kaotada! Meil ollakse kännul!» Jim ei küsinud midagi ega lausunud sõnagi; aga sellest, kuidas ta järgmise pooletunni jooksul töötas, oli näha, kui ehmunud ta oli. Poole tunni pärast oli kõik me maine varandus parvel ja parv minekuvalmis lahes, kuhu ta oli peidetud. Kustutasime kõigepealt veel ruttu tule koopas ega süüdanud väljas ka enam kordagi tuld. Ma sõudsin paadiga pisut kaldast eemale ja vaatasin ümber; aga kui mõni paat oleks lähedal olnud, ma poleks seda näinud, sest tähtedevalgusest saare varjus ei jätkunud nägemiseks. Siis tõmbasime parve lahest välja ja libisesime saare lõpust mööda pimedasse. Olime tasa kui hiired ega rääkinud kogu aeg ühtki sõna. 12. PEATÜKK
annaabi.ee 
