Aga see tuleb tagasi viia. Laenavad ja ostavad uue kaelakee. Mööduvad aastad, ilusast noorest naisest on saanud selline ärakulunud, pahur ja torisev naine, kellel oma elu polegi olnud, ja sama on toimunud ka selle noore mehega. Juhtub, et naine näeb pargis seda peaaegu sõbrannat ja hakkavad sellest rääkima. See kaelakee oli võlts ja terve oma elu olid nad maksnud tagasi võlga, mida nad üldse ei oleks pidanud tekitama. Veel üks teema oli andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus. Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. Pilet nr 6: 1) Iseloomusta realismi Euroopas kestis realismi ajajärk aastatel 1830-1870. Nimetus tuleneb res realis, mis tähendab ladina keeles tegelik ja tõeline. 1830
jääb magama. Kui ärkab üles, on pime. Surnuaed on ülerahvastatud. Kõik surnud on haudadest üles tõusnud. Nad kustutavad hauakirju oma haudadelt. Selle naise hauakirjaks oli ka, et oli armastav abikaasa oma igavesti armastavale mehele. Kõik kirjutasid sinna tegeliku põhjuse, miks nad surid. Noor naine kirjutas, et tuli armukese juurest, jäi vihma kätte, külmetas ja suri kopsupõletikku. Veel üks teema on andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus. Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. 3. O. Wilde elu ja looming 1854-1900. Aforismidest võib kasutada kindlasti midagi oma kirjandites. Omalaadne kalliskivi Inglise kirjanduses
sideme kaotasid. Ida ja Lääne lahknemist kinnitasid ka aastatel 1096 1272 toimunud üheksa ristisõda. Esimese ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexeios I palvele. Eesmärgiks oli moslemitest seldzukkide Jeruusalemmast välja tõrjumine. Kui Esimest ristisõda (1096 1099) saatis veel edu, siis kõigi järgnevate edukus oli suurema või väiksema küsimärgi all. Näiteks Neljanda ristisõja (1202 1204) vältel ei mindudki enam Pühale Maale, vaid rünnati ja rüüstati Bütsantsi alasid. Esmalt polnud ristisõdijad tegelikult huvitatud Bütsantsi kaitsmisest, Teise ristisõja (1147 1149) käigus ei aidanud bütsantslased ristisõdijaid ning Kolmanda ristisõja (1189 1192) käigus olid bütsantlased väidetavalt toetanud hoopis seldzukkide juhi Saladini vägesid. Üldiselt oli tegemist vägivaldsete ja mõttetute sõjakäikudega ning eriti julmade tagajärgedega oli 1212
Kõige teravam paberipuudus oli Briti tsoonis, kus ei arenenudki välja ühtki mahukamat laagrilehte. USA poolel ilmus neid samal ajal mitu. Ka suhtuti mitmeti pagulaste katsetesse oma ajakirjandust luua. Reeglina pidi iga laagrilehe või bülletääni jaoks olema luba, käsk oli tsenseerida kõike, mis laagris levitati või kuulutuste tahvlile pandi. Käsikirju nõuti kontrollimiseks 5-10 päeva enne nende avaldamist. Ometi ilmus pagulaslehti päris ilma loata, kuna neid ei mindudki küsima oli selge, et sellistes tingimustes sõnumid vananevad, tuli riskeerida ja enamasti see kandis vilja. Eesti ajakirjandus paguluses Saksamaa (2) BRITI TSOONI VÄLJAANDED Sõjajärgsel Saksamaal loetakse esimeseks eestlaste ajakirjanduslikuks ürituseks Schleswig-Holsteinis ilmunud "Aja Kaja". Uklei laagrisse koondati eesti endisi sõjavange, kelle arv tõusis varsti üle 3000. Sellistes oludes osutus bülletään hädavajalikuks
annaabi.ee 
