pillihoidja. Ata't kasutati kosimisel ja kurameerimisel Bungkao Päritolu: Malaisia, Kadazan ja Dusun'i rahvad Nikerdatud "Polo" palmi tüvest. Saab häälestada Mängitakse kohalikel festivalidel Dan Moi Päritolu: Vietnam, Hmung'i rahvas Dan Moi on tõlgitult "huulepill" Väga õhukene vaskne pill Turistide seas väga populaarne Kubing Päritolu: Filipiinid, Mindanao rahvas Saanud tuntuks puutetundliku kui ka rikkalike ilustustega pillina Kubing't saab teha väga erinevatest puuliikidest Rangguin Päritolu: KeskMalaisia, poolrändleva eluviisiga kääbikust Semangi rahvas Tehtud on see pill kooritud palmioksast Rangguini hääl on väga lõõgastava toimega Ruding Päritolu: Borneo (Malaisa ja Indoneesia), Kenyah ja kaya'i rahvad Tehakse palmi tüvest või vasest
See riik paistab silma kultuuri mitmepalgelisusega, sest kogu pika ajaloo jooksul on riik saanud väga erinevaid mõjutusi. Filipiini saarestik on Jaapanist Indoneesiani ulatuva ookeanilise mäestiku osa. Filipiini saarestikus on saari umbes 7107. Need võib ühendada nelja suurde rühma: põhjas Luzon (kõige rahvarohkem, seal asub ka Manila); Mindoro ja teised, keskosas Visaya rühma kuuluvad suuremad saared Samar, Negros, Panay, Mindoro, Leyte, Bohol, Cebu ja Masbate lõunas; Mindanao ja sellega külgnevad saared ning läänes kõige tihedamalt asustatud Palawan. Need üksteist saart moodustavad 95% riigi pindalast. Kõik saared on mägised ja neil asub palju vulkaane. 2594 meetri kõrgune Apo tulemägi on riigi kõrgeim tipp. Jõed on lühikesed. Suurematel saartel voolavatest tuleks nimetada Cagayani, Agno ja Pampanga jõge Luzonil ning Agusani jõge Mindanaol. Filipiinidel valitseb troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur on 27 plusskraadi.
3. Majandus Pärast Teist maailmasõda olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias, kuid on nüüd aeglase majanduskasvu ja kõrge korruptsioonitaseme tõttu teistest maha jäänud. Praegu on Filipiinidel mõõdukas majanduskasv, mida toetavad rahaülekanded välismaal töötavatelt filipiinlastelt ning suurenenud investeeringud kiirelt arenevasse infotehnoloogiatööstusse ning odav tööjõud teistes majandussektorites. Suurteks probleemideks on islami separatistlik liikumine Mindanao saarel ning korruptsioon riigiametnike seas. (1, lk 111) Peamised tööstusharud on mäe-, töötlev ja ehitusmaterjalitööstus ning energeetika. 1938. a. toodeti umbes 39 000 tonni nikli-, üle 456 000 t vase- ja 3700 t tsingimaaki, 550 000 t kivisütt, 4,5 milj. t tsementi ja üle 17.6 mljr. kw/h elektrienergiat. (1, lk 112) Välja veetakse kookosõli, vasekontsentraati, koprat, banaane, kookospähkeid, suhkurt, puitu ja kulda
ehituseks ning ruumi elamiseks. Prügiga kaetud oja Manilas 11 Metsamajandus Filipiinidel on 76650km2 metsa, mis moodustab kogu riigi pindalast 26%. Metsaliigiks on troopiliine vihmamets. Levinud puuliigid on mahagon, valge lauan, akaatsia, pili, kookospähklipuu, valge tiikpuu, palisander ja palm. Suuremad metsamassiivid asuvad Luzoni saare põhjaosas, Palawani saarel ning Mindanao saarel. Puitu kasutatakse ehituseks, paberi tootmiseks, kütteks ja osasid vilju toiduks. Puitu ei ekspordita ega impordita. Peamine keskkonnaprobleem, seoses metsandusega, on metsa vähenemine. See
The Orthodox world of Armenia, Belarus, Bulgaria, Cyprus, Georgia, Greece, Moldova, Montenegro, Republic of Macedonia, Romania, Russia, Serbia and Ukraine Latin America. May be considered a part of Western civilization, though it has slightly distinct social and political structures from Europe and North America. The Muslim world of Central Asia, North Africa, Southwest Asia, Afghanistan, Albania, Azerbaijan, Bangladesh, Indonesia, Malaysia, Maldives, Pakistan, Somalia, Mindanao, and parts of India, Russia and the Balkans. Hindu civilization, located chiefly in India, Nepal, and culturally adhered to by the global Non-resident Indians and People of Indian Origin, the diaspora. The Sinic civilization of China, Korea, Singapore, Taiwan, and Vietnam. This group also includes the Chinese diaspora, especially in relation to Southeast Asia. Japan, considered a hybrid of Chinese civilization and older Altaic patterns.
annaabi.ee 
