lahusolekukogemuste haavav tähendus nähtav. Keskmises noorukieas on tähtis ka oma keha ja seksuaalsuse kontrolli alla võtmine ja selle kogemine positiivse ja rahuldust pakkuvana. Eakaaslastega koos olemine – ühised harrastused, noortegrupi liikmeks olek – viib nooruki arengut edasi ja aitab kaasa aitab kaasa vanematest eraldumisele. Sõprussuhted saavad noorte elus endisest olulisema koha. Noorte omavahel koos olemine tugevdab areneva nooruki minatunnet ja identiteeti. Muret tekitav on olukord, kus nooruki suhted eakaaslastega ja sõpradega katkevad ja ta jääb ilma eakaaslastelt saadavast kasvujõust. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:45) 3.1 OBJEKTISUHTED 3.1.1 Vanemad Vähenevad oidipaalsete objektirepresentatsioonide hõivangud järg-järgult, mis tähendab, et need ei ole enam libiidse rahulduse allikaks. Nooruk kogeb seda silmanähtavalt kui võõratunnet, võõrandumist suhetes vanematega. See tundereaktsioon
Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid Rogersi järgi tekib kasvatamisel ja õpetamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et inimesi harjutatakse maast madalast kõrgemini hindama teistelt tulevat tunnustust kui oma sisemise minatunde harmooniat ja terviklikkust. Noorte põhiliselt tervet minatunnet usaldamata 9 hägustavad ja kahjustavad kasvandikud ning õpetajad nende minakäsitust ning muudavad kasvatusalused üksnes väljast juhitavaks ja manipuleeritavaks. Kogemuse allasurumine Ärevus on emotsionaalne reaktsioon ohutundele, mis signaliseerib, et inimese kinnistunud minakäsitlust ähvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvõtt jõuab teadvuse sfääri
pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid Rogersi järgi tekib kasvatamisel ja õpetamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et inimesi harjutatakse maast madalast kõrgemini hindama teistelt tulevat tunnustust kui oma sisemise minatunde harmooniat ja terviklikkust. Noorte põhiliselt tervet minatunnet usaldamata hägustavad ja kahjustavad kasvandikud ning õpetajad nende minakäsitust ning muudavad kasvatusalused üksnes väljast juhitavaks ja manipuleeritavaks. Kogemuse allasurumine Ärevus on emotsionaalne reaktsioon ohutundele, mis signaliseerib, et inimese kinnistunud minakäsitlust ähvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvõtt jõuab teadvuse sfääri. Niisiis tekib olukord, kus inimene ühtaegu blokeerib oma kogemuse ja samas tajub hägusalt, et
kvaliteete või omadusi, mis peegeldavad meie mõtlemise ja reageerimise dünaamikat. See arusaam on kooskõlas subjektiivse muljega, et ajuti oleme väga täpselt teadlikud meie ümber juhtuvast, ent ajuti üldse mitte. Ka loomadel võib oletada inimestest erineva ja madalamatasemelise teadvuse olemasolu. Damasio arvates on teadvuse lätted virgeseisundis ja kujutiste genereerimise võimes. Ta väidab, et nn tuumikteadvuse olemasoluks on meil vaja ka minatunnet. Minatunne tekib vaatlustest, mille kohaselt kujundid seostuvad isikuga. Evolutsioonilisest seisukohast vaadates oli äärmiselt kohastumuslik luua kujundeid ja seostada neid oma minaga. Suutlikkus luua teatud aega kestvaid kujundeid näiteks läheduses luuravast peitunud kiskjast oli kahtlemata äärmiselt adaptiivne, aidates säilitada virgeseisundi hoolimata sellest, et meeleelundid oli ilma vastava stimulatsioonita. Minatunde puudumisel poleks me suutnud oma ellujäämist tagada
annaabi.ee 
