Üht sugupoolt koheldakse seksuaalselt halvemini ja alandavamalt. 29. Sooline sotsialiseerimine Selle abil õpib inimene mehe ja naise normid. Kultuuris on välja kujunenud nii poiste kui tüdrukutele. Nt osad tulenevad juba lapsepõlvest poisile öeldakse mehed ei nuta. Selle õppimisel edendab suurt rolli, muinasjutud, lasteraamatud, rollid, varjatud õppekava. Inimene ei teadvusta et ta sealt omistab teadmised. Sots käigus tekivad soolistadu minapildid. Nt naistel on madalam enesehinnang kui meestel kuna naistel on tihti väiksem võimukogemus. Tihti võetakse juhtivalt pos naisi kui naine meeste maailmas ja teda ei võeta tõsiselt. Tema mitteametialased omadused on pidavea tähelepanu all pere lapsed, välimus. 30. Muutused perekonnas, laiendatud ja tuumikperekond Ajaloos on kujunenud välja 2 tüüpi perekonnad. Laiendatud perekond on omane traditsioonilisele ühiskonnale. Koosneb põlvkondades ja omavahel suguluses olevatest inimestest
Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik; 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev; 3) Liikumine teiste vastu agressiivne. Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. 10. Erikson Isiksuse arengufaasid, mida on 8 etappi ja iga keskmes on mingi kriis, mis tuleb läbida. 1) sünd 1,5 eluaasta usaldus ja usaldamatus ( kirjeldavad olukorra lahenemist ) sõltub keskkonnast, negatiivsus kandub teise etappi üle
4) Omaenda abituse tunnistamine Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev 3) Liikumine teiste vastu agressiivne Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. Pilet 10. E. Erikson. Neofreudist, kelle põhimõisted on identiteet ja selle kriis. Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata.
4) Omaenda abituse tunnistamine Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev 3) Liikumine teiste vastu agressiivne Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. Pilet 10. E. Erikson. Neofreudist, kelle põhimõisted on identiteet ja selle kriis. Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata.
annaabi.ee 
