A ma kirjutan mingid värgid millest võib kasu olla. Areng · igal vanuseastmel on oma arenguseik · Kui see ei arene õigel ajal soodsalt, siis on tekkinud puuet hiljem väga raske parandada (pm et kui õpetad last valesti siis seda parandada pm ei saa ) · Kui lapsel ei kujune õigel ajal põhiturvalisust, siis takistavad ebakindlus ja pidev kaitse otsimine eneseusalduse ja püsiva minakuvandi kujunemist ning see omakorda häirib ülimina teket. · füüsilist valu talub laps tihtipeale paremini kui täiskasvanu · See, mis ühes vanuseastmes on möödaminev lahusolekukurbus, võib teises paisata lapse psüühilise arengu mõneks ajaks rööpast välja. ( nt kui laps läheb emast lahku ) · mida raskem psüühiline hälve, seda varasemas arengujärgus on see kujunenud.
Eespool on öeldud, et agressiivsuse ületamist õpetades on kasvataja tähtis ülesanne asendada kehaline agressiivsus tundmuste sõnalise väljendamisega, suunata kaaslasi kimbutavat last rääkima, mis on teda ärritanud, ja otsima halva meeleolu põhjust. Sotsiaalset suhtlemist ja teise inimese suhtumist juhivad omaksvõetud moraalinormid, inimese arusaamad heast ja halvast. Agressiivset käitumist reguleerivad inimese kõlblusideaalid, mitte seadused ega hirm karistuse ees. Minakuvandi kujunemine jätkub esimeste kooliaastate ajal. Lapse tuleviku seisukohalt on nüüd tähtis see, missugune arusaam kujuneb tal oma võimetest ja oskustest, sellest, mida ta oskab ja mida ei oska. Lapse õpiedukust võib suurel määral mõjutada näiteks varakult tekkinud kujutlus (harilikult panevad sellele aluse kasvataja jutud), et tal ei ole matemaatikas taipu. Seejärel käsitletakse murdeiga. Murdeiga on tähtis kui iseseisvumise, minakuvandi loomise ja
- suured mõjutajad on meedia, TV, muusika, sõbrad Eneseaustus on mina-pildist lähtuv enesehinnang. On teismelise jaoks väga oluline. See on vastuse otsimine küsimustele, kas ma olen tark? Pop? Ilus? Hinnatud? Igal minal on 2 aspekti: 1. reaalmina see, kes ma tegelikult olen 2. ideaalmina see, kes ma tahaksin olla ,,Minad" võivad noorukil sattuda suurde vastuollu. Seega on murdeiga vastuolude kujunemise aeg. Ideaalmina Inimese mina-mõistesse kuulub peale selle minakuvandi, mida ta tõeliseks peab, ka ideaalmina. See hõlmab eeskätt sümbiootilise järgu kõikvõimsusekujutlusi, millest inimene üht-teist talletanud. Hiljem pole ta enam võimeline neid katkeid teadvustama, kuid need tulevad esile unistustes ja unelmates. Peale selle sisaldab ideaalmina nende inimeste omadusi, keda laps imetleb. Ajapikku hakkab laps tõelist minakuvandit ja ideaalmina teineteisest lahus hoidma. Tõeline mina on see, kelleks inimene ennast
Neurology for the House Officer. Baltimore / London. .8. Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK10. Tartu Ülikool, . 1995. 254 Lisa 9 Artikkel Murdeiga l. Millest tulenevad murdeea raskused 1.1. Murdeea raskused kui sünnipärane paratamatus On öeldud, et murdeiga on tähtis kui iseseisvumise, minakuvandi loomise ja eneseväärikuse arenemise aeg, aga ka kui moraalireeglite ja eetiliste väärtushinnangute kujunemise aeg. Need arengunähtused omandavad üha selgemaid jooni ja kasvataja saab neid suunata, kohandades põhimõtteid, mis on toodud seoses lapse varasemate vanuseastmele arengunähtustega. Tuleb üksnes arvesse võtta, et murdeealise vajadus ise otsustada muutub järjest tugevamaks
annaabi.ee 
