" Inimene võib oma tegevust ette kavatseda, peatada või sattuda kogemata ootamatusse situatsiooni, kuid kindlasti ei saa ta teha olematuks tehtut. Peab liikuma edasi, kuigi see võib tunduda võimatuna. Muuta on võimalik veel vaid oma suhtumist ja arusaamist olnud sündmustest. ,,Hingede öö" minategelane on heaks näiteks mõtlevast inimesest, kes püüab vältida väärtegusid, olles samas seetõttu kammitsetud. Suure osa tema mõtetest hõlmvad moraaliküsimused. Minaisik otsustab talitada kord omapead, tahtes ise näha, et majal puudub köögisissekäik, kuigi Bobby oli seda talle juba kinnitanud. Senisele vastupidine otsus ja käitumine on pöördepunkt tegelase sisemaailmas moraalikammitsast vabanemine. ,,Inimene sureb palju kordi iga kord, kui sureb keegi, kes on talle lähedaseks saanud." Minategelane tunneb majas mitmes vastutulijas või kõnealuses ära kellegi, kes on tema elus kunagi mingisugust rolli omanud
6. Iseloomusta Hemingway stiili-jäämäe meetod , võrdle Oskar Wilde'ga Hemingway stiil ja tekstitähendus jätab jäämäest nähtavale vaid ülemise ühe kümnendiku. Ja kuigi tema teostes on dialoogi piisavalt. Raamatusse süvenedes on teose tekst lööv aga kirjelduustevaene - lühike aga lummav. K.RISTIKIVI 1912-1977 ,,Hingede ööd" Esimene modernistlik teos.Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandlik teos. 1950- 1951 , tegevus suurlinnas, kus nimeta minaisik aastavahetusel astub sisse ühest avatud maja uksest. Kafkalik, rändab mööda selle maja treppe , iial ei tea kuhu mingi uks avaneb, hoone on kui akendeta. Hesse"stepihunt" minategelane satub teatrietendusele, kus mängitakse tema enese näidendit. Satub ühest situatsioonist- teise. Räägib teos pagulase higekaebustega, väljapääsmatu ummiku ja üksilduse tunne. Rahvusliku tõrjutuse tunne ( kohtuistunigil on eesmärk selgitada kas on minul
Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. lüüriline kangelane luulemina; luuletuse minaisik. Minavormis kirjutatud luuletus on kunstiline üldistus, mille taga ei nähta tavaliselt konkreetset isikut ja asjaolusid. lüüriline kõrvalepõige autori lühike tundeväljendus või lüüriline mõtisklus, mis on kiilutud teose sündmustikku. Näiteks lõpeb Oskar Lutsu (18871953) jutustus "Kevade" I lüürilise kõrvalpõikega. lüüriline poeem vt poeem. meesriim vt riim. metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus,
ent ‘aga, vaid’, joht ‘sugugi mitte’, kohhald ‘otsekohe’, tääl ‘siin’, Aijastag ‘aasta’, liin ‘linn’. Teema: Tartu hävitamine Põhjasõjas 18.saj algul. Minajutustaja Hans = Tartu; isikustab end. Esialgu on Tartu toretsev ja külluslik, pärast sõda lagunenud, hiljem esitab soovitusi teistele linnadele. Minajutustaja jaguneb 3 seisuseks: pastor-köster (jumalakaristus ehk traagilised sündmused patuse lõbuelu tõttu, tuleb elada kasinalt), minaisik on moraalilugejast jumalakartlik talupoeg, kes kritiseerib priiskavaid linnaelanikke, kroonik, kes märgib ajalooliste faktidena üles daatumeid. Tartut kujutatakse arenenud õitsva linnana, kus on tähtsad institutsioonid. Stroofid 1–10 on Tartus kõike külluslikult. Stroofides 10–20 toimub linna vallutamine (eri faasides), mis kulmineerub traagilistele asjadele viitamisega, nt poomine ja küüditamine. Stroof 24 on enesehaletsemine,
lüroeepika kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. lüüriline kangelane luulemina; luuletuse minaisik. Minavormis kirjutatud luuletus on kunstiline üldistus, mille taga ei nähta tavaliselt konkreetset isikut ja asjaolusid. lüüriline kõrvalepõige autori lühike tundeväljendus või lüüriline mõtisklus, mis on kiilutud teose sündmustikku. Näiteks lõpeb Oskar Lutsu (18871953) jutustus "Kevade" I lüürilise kõrvalpõikega. lüüriline poeem vt poeem. M maailmakirjandus rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis on maailmas tuntud ja tunnustatud
annaabi.ee 
