siis toimib ka väikeste erinevustega, kui ei, siis korjatakse ebasarnased välja. Mõne liigi jaoks võib varjevärvus olla palju efektiivsem kui mimikri. Tagasiside mimeedile ei pruugi olla alati evolutsiooniline, võib toimida ka individuaalsel käitumuslikul skaalal, nt muudab oma lennutrajektoori, seda kuidas liigub vms, ruum Baldwini orgaaniliseks valikuks, kus indiviid valikut suunab. Imetajatel käitumislikku mimikrit väga vähe. On arutatud, kas pidada mimikriks, kui mingi elusolend teeskleb surnut, sellisel juhul oleks närilistel, nt opossumitel mimikri. Aga tüüpilist mimikrit väga vähe => osutab, et mimikri on seotud tajusuhetega, putukatel mimikrit palju, kuna ühe põhjusena on olukorrad, kus toimub putuka ja linnu vaheline kommunikatsioon, väga kiired (lind peab nt sekundiga tegema otsuse, kas on söödav või ei ja kuidas oleks parim püüda) – kiirus mängib efekti saavutamisel kaasa
Nt: Õiekärbes on täiesti kahjutu, herilase triipudega. Seetõttu teda kardetakse. Nt: orhideedel on õied ainult selleks, et tolmendajaid saada. See ei saa kunagi saada valdavaks – kaitse kaoks 2. MILLERI MIMIKRI – Mürgised/mittesöödavad organismid jäljendavad üksteist. Signaali tekitamine ja võimendamine. Nt: väga mürgised väikesed konnad on kõik tohutult värvikirevad. Batesi mimikri nõrgestab Mulleri mimikrit. Mulleri mimikri toidab Batesi mimikrit. 55 4. KOMENSIALISM (+,0) Tarbitav kahju ei saa, tarbja saab kasu. Mullas on laguahel – orgaanilise aine mineralisatsioon, aine dissimilatsioon. Ilma laguahelata puuduks orgaaniline aine. Laguahela produktid: CO2, H2O, muud orgaanilised ained SAPROTROOF – Surnud, orgaanilisest ainest toituja, lagundaja. Ei tee kahju sellele, keda lagundavad.
Keemiline kaitse pol ühtviisi kaitseks kõikide kiskjate vastu. Ntks herbivoorsed putukad on tihti ühele liigile spetsialiseerunud, kelle kaitsemehhanismile on nad tolerantsed. Aposemaatiline värvus hoiatusvärvus välitvaks zoofaagide juhuslikke kallaletunge. Hoiatusvärvusega kaasneb tihti hoiatav kuju ja käitumine. Mimikri pettehoiatusvärvus mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus. Mimikrit jagatakse kaheks: (1) Partes'i mimikri korral sarnaneb kaitsetu loom kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav värvus või kuju (ntks liblikas lontsuru tagakeha on sama värvi nagu herilasel). (2) Mülleri mimikri seisneb mitme erineva söödamatu looma ühesuguses hoiatusvärvuses. Mimees on organismi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega, ntks kiviga (allomimees) (taimega sarnanemine fütomimees)
See võimaldab kiskjatel vähema proovimiste hulgaga kahjulik saakloom ära tunda. Meie looduses näib olema kollase- mustakirju värvus universaalseks hoiatusvärvuseks. Seda kasutavad mitmed kiletiivalised (mesilased, herilased). Sellist mitme ohtliku liigi omavahelist sarnasust nimetatakse Mülleri mimikriks. Batesi mimikri Liigid, kes ise pole mürgised või muul viisil ohtlikud kuid imiteerivad teisi liike, kellel need omadused on, kasutavad Bates’i mimikrit. Bates’i mimikri kasutamisel on mõningad eelised hoiatusvärvuse ees. Kuna iga tunnus on energeetilise hinnaga, ei pea mimikrit kasutavad liigid näiteks mürgised olema. Piirangüks on aga imiteeritava liigi arvukus. Kui imiteerijaid on nendega võrreldes vähe, on strateegia edukas, mida rohkem on imiteerija isendeid, seda raskem on kiskjaid veenda, et selle värvuse taga peitub ohtlik ja mürgine liik. 118.Kiskja ja saaklooma evolutsioon?
tsütokiinid mis hakkava immuunvastust alla reguleerima. Samasugust asja näema ka miteete kasvajate puhul. Veel mingi võrdlus, kell juba 45. süsteemsete efektidega on vähesed tsütokiinid ja surnai shokini viivad on esimesel kohal TNF. IL-2 – tüüpiline lümfotsüütide ja T-helperitega seotdu tsütokiin, mõjub nii tesitel T helperitele tsütolüütilistele ja NK rakkudele IL-4 IF-gamma ei jõudnud Kemokiinide Viirused – kavalpead Kasutavad tsütokiinise mimikrit. On viirusi, mis suudavad sekreteerida lahustuvast interferoon gamma retseptorid, inter gamma, mille organism peaks kasutama...seotakse ära ja ei jõua adressaadini. Miks hea kui teatud homoloogid on, sest need mis on homoloogid on immuunsusüsteemi mahasuruvad interleukiinid?? E. Metspalu: Tsütokiinide toimemehhanismide põhiomadused. Ei ole spetsiifilised, vajavad oma retseptorit ainul. Funktsioneerimise lausek son retseptorite hulk. 1.Tsütokiinid ei ole antigeen ega MHC spetsiifilised
annaabi.ee 
