Seepärast küsin iga kord, kui Belgradi kätte saan, kuidas nad toime tulevad. Inimesed tahavad ju näiteks süüa ka sõjaajal. Esimestel sõjapäevadel oli mu vend isu täielikult kaotanud ega söönud peaaegu midagi. Kuid küsimusele «Kuidas toime tuled?» vastab ta tavaliselt: «Kuidagi ikka tuleme.» Kuidagi, aga kuidas siis? püsib mu hinges küsimus. Õhusõda Jugoslaavia vastu õigustati humanitaarkatastroofiga Kosovos. Pommide eesmärk pidi olema sealsete albaanlaste kaitsmine Milosevici sõjamasina eest. Kuid mind sunnib sügavalt kahtlema asjaolu, et humanitaarmissiooni asub ellu viima hambuni relvastatud sõjavägi. Minu ajalooalased teadmised küll ei kinnita, et ükski Raido Rinaldi 12c 6/7 armee oleks teeninud mõne võõrriigi elanike heaolu. Sest armee ongi ju mõeldud oma riigi teenimiseks. Praegu paistab, et NATO «õhukaitse» pole Kosovo albaanlastele midagi andnud.
oli tunduvalt vähem albaania keeles,ungari keeles või muus vähemus keeles.Tähtsamad ajalehed on Danas ja Politika . 11.3.2 Raadio ja TV Riiklikule monopolile kuulub 5 riigis asetsevat raadiojaama ja 3 televisiooni võrku.Muidu on Serbia ja Montenegros üle 150 raadiojaama,mida on selles riigis 14 võimalik kuulata.Milosevitsi ajal oli populaarne meedia range tsensuuri all.Riik oli saanud meedia arendada ja kontrolli alla alles pärast Milosevici`t 2000 aastal ning tänaseks on meedias tihtigi valitsuse kritiseerimine(nagu iga teises riigis) kartmata ,et selle eest meedia toimetajaid oleks karistatud. 11.4 Pangandus (finantsteenused) Pangandus on läbi ajaloo olnud Serbia ja Montenegro nõrgim sektor Ökonoomikas.Enamus kommertspanke tegutseb tasuvusmääradega.Pärast Milosevici valitsemisvõimu,võlgnesid paljud ettevõtted suuri summasid pangale ja kaldusid tihti võlgade tagasi maksmisest.Panganduse süsteem oli ümber
Postmodernsest ühiskonnast kadus isikustatud kurjus, jättes inimeste saatuse nende endi luua. Riigikord ja maailmanägemus on ajas muutunud ja Kurat on muutunud koos sellega. Iga põlvkonna jaoks on ta võtnud just sellise näo, nagu temalt oodatakse. Kui vaadata telerist postreid, mida nördinud rahvas maailma eri nurkade tänavatel pea kohal kannab, siis on näha, et ikonograafia võimalused on avarad - iseloomulik must vurru-ruut sobib võrdselt hästi nii Clintoni, Jeltsini kui ka Milosevici nina alla. Erinevast ilmaäärest vaadates võivad nad kõik paista Hitleri reinkarnatsioonidena. Kõrvaltvaatajale võib ainult segaseks jääda, miks see saksa saatan iseendaga riidu on läinud. Neile aga, kes kurjuse on ära tundnud, olgu nad siis serblaste või albaanlaste poolel, pole siin mingit probleemi. Halvad on küll igas mõttes halvad, kuid mitte halvad valetajad. Halbadel on nii valed jutud kui ka valed joonistused, nende põhiline vale on, et
Jutud liikusid vanematelt lastele, keda kasvatati igivana vihavaenu vaimus, ja paljud serblased ning horvaadid kasvasid üles tahtmisega kätte tasuda eelmistele generatsioonidele. Pärast Tito surma 1980. aastal, valitses Jugoslaaviat "kollektiivne presidentuur", mis pidi esindama kõigi regioonide ja etniliste gruppide huve. Selline vilets korraldus hoidis maad mõned aastad koos, kuid see ei suutnud vastu seista üliküünilise Serbia poliitiku Slobodan Milosevici tõusule, kes sai Serbia vabariigi presidendiks 1989. aastal. Algselt kommunist ja seetõttu anti-rahvuslane, otsustas ta, et parim viis kindlustada oma võimu, oli "üles piitsutada" rahvuslik vihavaen, mis domineeris paljude serblaste südametes. . 1 Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. New York, 1994. 3 1989
annaabi.ee 
