Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja taimkattest osaliselt või täielikult ära kantud; laiguti või lausaliselt avanevad maapinnal sügavamad mullakihid Mulla kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult,
biokeemiliste protsesside katalüsaatorina. NH4NO3 kõige parem lämmastikväetis Leidke antud võrrandi põhjal agronomiliselt ja majanduslikult efektiivsed väetiskogused kui viljahind on 2 krooni kg, koristamise maksumus 30 senti kg ja väetamise maksumus 20 krooni kg N Y = 15 + 0,20N 0,001N2 NBNB! Mulla füüsikalis-keemilised omadused Need omadused sõltuvad mulla peenemate osakeste kolloidide olemasolust. Mullakolloidid on osakesed läbimõõduga 1-100 millimikronit. Vees annavad nad kolloidlahuse. Suuremad annavad suspensiooni ja väiksemad molekulaarlahuse. Kolloidid võivad olla mineraalsed, orgaanilised, orgaanilis-mineraalsed komplekskolloidid. Sageli on mullas nii et mingi räni-mikrokristall on kaetud erinevate kolloidide kihtidega. Kuna kolloididega seonduvad ühed tähtsamad omadused neelamisnähtused, neelamisvõime siis seda kolloidkompleksi nimetatakse ka neelavaks kompleksiks. Kolloidide ehituses on see tuum ja selle tuuma
aine ladestumisel mulla ülemisse kihti. Org. aine ei ole mineraalosaga liitunud. Org. aine sisaldus tavaliselt 7...35%. Profiili alumine osa tugevasti gleistunud. E lessiveerunud horisont. Laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam horisont, mis tekib A- horisondi alla ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. 26. Mulla kolloidid ja nende jaotus- nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1)Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2)Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3)Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. 27. Sool, geel, koagulatsioon- Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks
Et mulda tekiks struktuursus, on vaja, et selles mullas oleks ibe- savi ja kolloidosakesi, et mullas oleks piisavalt huumust ja et mullas oleks piisavalt kahe ja kolmevalentseid katioone. Kirjeldada tuleb ka uusmoodustisi ja ühendeid (söetükid, vihmaussid) ja võõrühendeid (rauakolakad, kiletükid). MULLA FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Need seonduvad eelkõige mullakolloididega, mis on osakesed läbimõõduga 1-199 millimikronit. Need võivad ola orgaanilised, mineraalsed aga ka komplekskolloidid ehk orgaanilis-mineraalsed. Need võivad olla rineva koostisega. Sagedasti on nii, et räni mikrokristallil on erinevate kihtidena peal orgaaniline kolloid ja mineralne kolloid jne., sellisel juhul räägitakse kolloidkompleksidest, mida nimetatakse ka neelavaks kompleksis. Kolloidid on ehituselt järgmised: Tuuma pindmised molekulid võivad käituda väga erinevalt (kas happena või alusena või kord nii, kord naa). Kui on
annaabi.ee 
