Laurus nobilis harilik loorberipuu Actinidia kolomikta südajas aktiniidia Rheum tibeticum tiibeti rabarber Vitis amurensis amuuri viinapuu Festuca glauca hall haruhein Vicia tenuifolia Roth peenelehine hiirehernes Petroselinum crispum aedpetersell Achillea millefolium harilik raudrohi Physalis alkekengi harilik füüsalis Stipa capillata juus-stepirohi Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Lathyrus pisum sativum söögihernes Phaseolus coceineus õisuba Foeniculum vulgare harilik apteegitill Corylus avetlana harilik sarapuu
Kas raudrohtu võib pidada ravimtaimeks? · Probleemi püstitamine Kas raudrohtu võib pidada ravimtaimeks? · Taustinformatsioon Harilik raudrohi (Achillea millefolium) kuulub korvõieliste sugukonda. Teda käsitletakse mitmemaastaste rohttaimedena, kuid vahel peetakse teda ka poolpõõsaks, see võib põhjustatud olla tema kõrgest kasvust, mis ulatuda kuni ühe meetrini. Raudrohi on levinud Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaug-Idas. Samuti ka Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias, kuid seal on ta naturaliseerunud. Tal on kitsad, mitmel korral jagunenud, veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud
Lapsed arendavad koostöövõimet. Vahendid: lauamäng, täring, nupp/nupud, mängujuhend, tutvustustekst iga ravimtaime kohta Kasutatud kirjandus: Gorbunova T. (2000) Ravimtaimed koduapteegis. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 1.Piparmünt Mentha piperita Mis võib tekkida piparmündi ülemäärasel tarvitamisel? a) peavalu b) valu jalgades c) valu südame piirkonnas 2.Harilik raudrohi Achillea millefolium Eestis on kõige levinuim.. a) võsa-raudrohi b) harilik-raudrohi c) lõhnav raudrohi 3. Teekummel Chamomilla recutita Eelkõige kasutatakse teekummelit.. a) ergutava toime tõttu b) põletikuvastase toime tõttu c) hea maitse tõttu 4. Palderjan Valeriana officinalis Aeglaselt kuivatades saab ..? a) lõhnavama ja bioloogiliselt aktiivsema ravimi b) liighapra ravimi c) mittetoimiva ravimi NB
Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi. Põllumajanduslikud taimed õues: · Phaseolus coceineus õisuba · Foeniculum vulgare harilik apteegitill · Corylus avetlana harilik sarapuu · Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambu · Rheum tibeticum tiibeti rabarber · Vitis amurensis amuuri viinapuu · Achilllea asplenifolia tume raudrohi · Achillea millefolium harilik raudrohi · Physalis alkekengi harilik füüsalis · Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus · Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes · Lathyrus nusolia oras-seahernes · Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes
harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69. keskmine teeleht (Plantago media) L. Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat
SUGUKOND: palderjanilised (Valerianaceae) PEREKOND: palderjan (Valeriana) palderjan (Valeriana officinalis) SUGUKOND: uniohakalised (Dipsacaceae) PEREKOND: äiatar (Knautia) äiatar (Knautia arvensis) SUGUKOND: kellukalised (Campanulaceae) PEREKOND: kellukas (Campanula) suureõieline kellukas (Campanula persicifolia) SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) PEREKOND:raudrohi (Achillea) harilik raudrohi (Achillea millefolium) PEREKOND: soolikarohi (Tanacetum) harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) PEREKOND: karikakar (Anthemis) kollane karikakar (Anthemis tinctoria) PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus) PEREKOND: takjas (Arctium) villtakjas (Arctium tomentosum) PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum) PEREKOND: vesikanep (Eupatorium)
lamavad. Lehed on lõhestunud peenteks hõlmadeks · Õitseb juuni-september · Kasvab põldudel umbrohuna, põlluservadel, jäätmaal. Vähemlevinud kui kollane Kollane karikakar - tincroria · Perekond karikakar · 10-50 cm · Kasvab väikeste kogumikena. Varred pisut tõusvad, jäigad ja lehed on karvased. · Kasvab karjäärides, metsaservadel, rannikul, naturaliseerunud tulnukas. · Õitseb juuni-september. Harilik raudrohi Achillea millefolium · Perekond raudrohi · 30-80 cm · Kogu taim iseloomuliku raudrohu lõhnaga. Õisikud tavaliselt valged, harva roosad või punased. · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel, söötidel, enamasti inimese tegevusest mõjustatud kasvukohtadel. Härjasilm Leucanthemum vulgare · Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel,
Petroselinum crispum – aedpetersell Rheum tibeticum – tiibeti rabarber Malus domestica Borkh - aed-õunapuu Vitis amurensis – amuuri viinapuu Laurus nobilis – harilik loorberipuu Achilllea asplenifolia – tume raudrohi Lathyrus vicia sepium – aedhiire-hernes Achillea millefolium – harilik raudrohi Lathyrus pisum sativum – söögihernes Physalis alkekengi – harilik füüsalis Laurus azorica – assoori looberipuu Phyllostachys aureosulcata – triibuline lehistähikbambus Põllumajanduslikud taimed siseruumides: Cocos nucifera – harilik kookospalm Brachychiton discolor – mitmevärviline
Punapreparaate võetakse sisse soolelõtvuse ja soolepõletiku, alahappesusega gastriidi, kõhukinnisuse, kõhugaaside, bronhiidi, külmetuse, kõrgvererõhutõve, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral. Välispidiselt kasutatakse neid mädaste nahahaiguste ja diateesi raviks, aga ka haavade kinnikasvamise kiirendamiseks. Meestel ei ole soovitav punepreparaate suurtes annustes sisse võtta, kuna siis võib tekkida impotentsus. Harilik raudrohi Achillea millefolium Harilik raudrohi kasvab niitudel, puisniitudel, karjamaadel, loodudel, teeservadel, põllupeenardel jm. Roosaõielist teisendit kasvatatakse ka ilutaimena. See on mitmeaastane rohttaim, mille püstine vars on 20-70 cm kõrgune. Juurikas on roomav ja maasiseste võsunditega. Kaheli- või kolmelisulglõhised lehed on noorelt villased, vananedes veidi karvased, kahe- kuni viielõhesed sulglehekesed on piklikud. Valgete keelõitega korvõisikud moodustavad liitkännasõisiku. Putkõied
Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega
annaabi.ee 
