Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast
agendi poolt Mehhikos, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu ja kommunistlikku liikumist. Maailma vaade • Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi, st kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi "Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse – käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust: teie hakkate tööle, mina aga juhin. • Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Jelizavetgradi maakonnas Hersoni kubermangus
Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal. Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi , st. kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi ,,Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust. Trotski nõudis rahva täielikku orjastamist tööarmeedes. Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Hersoni kubermangus
SRP (SALT)-2 ei jõustunud! 1981 sai USA presidendiks Ronald Reagan. USA alustas nüüd NSV Liiduga START läbirääkimisi strateegilise relvastuse vähendamise üle. Läbirääkimised 1981 Genfis algasid edutult. Kui USA seadis Lääne-Euroopas üles nn. euroraketid (=ülitäpsed keskmaaraketid), siis NSV Liidu delegatsioon lahkus läbirääkimistelt. USA alustas Reagani ajal ka nn. tähesõdade programmi, teise nimetusega strateegilise kaitsealgatuse programmi. See tähendas kosmose militariseerimist, et kaitsta USAd strateegiliste relvade eest. NB! Üldiselt Reagani presidendiks oleku ajal so. 1980. aastatel USA ja NSV Liidu suhted halvenesid. Reagan nimetas NSV Liitu "kurjuse impeeriumiks" (Afganistani sõja pärast), mille pärast NSV Liit eriti pahandas. · 1991 juulis kirjutasid USA (G. Bush) ja NSV Liit (M. Gorbatsov) START-1 lepingule alla . Lepinguga vähendati mõlema riigi tuumarakettide ja pommitajate arvu 1/3 võrra. · 1991
Sõjas võitlesid ühelt poolt Austria-Suurbritannia-Hannover-Holland, teiselt poolt Baier- Saksimaa-Preisimaa-Hispaania-Prantsusmaa. Sõja käivitas Preisi kuninga Friederich Wilhelm II (Suure) Hohenzollerni (1712 – 1786) üllatuslik otsus hõivata 1740 detsembris Austriale kuulunud Sileesia (I Sileesia sõda 1740 – 1742), mis tabas ülejäänud Euroopat ootamatult. Preisimaad peeti sinnamaani siiski teisejärguliseks riigiks, ehkki armee oli tugev (juba FW I oli alustanud riigi militariseerimist). Friederich lähtus seejuures puhtalt reaalpoliitilistest kaalutlustest. Friedrich pakkus Maria-Theresiale, et ta võib Sileesia ära osta, kuid viimane keeldus, lootes teiste suurriikide toetusele. Ehkki Friedrichi tegu mõisteti moraalselt hukka (Louis XV nimetas teda narriks), ärgitas see ka teisi Euroopa liidreid rõhutama pretensioone Habsburgide pärandile. Esmalt nõudis Baieri Karl Albert Böömimaad ja Austriat, siis Hispaania Philippe V Toskaanat ja Parmat
annaabi.ee 
