Nende nimed on Athos, Porthos ja Aramis. Athos on neis kõige vanem ja d`Artagnan`ile kõige rohkem sõbra eest. D`Artagnan aitab kuninganna Annat ja kohtab proua Bonacieux`d, kellesse ta armub.! Ta saab ka mileedi (mileedi on kardinali üks ustavamaid spioone ja salaagente) saladuse jälile, milleks on see, et mileedi on häbimärgistatud ja et ta oli Athose naine, kelle Athos poos üles, kui lillast liiliast vasakul õlal teada sai, kuid mileedil õnnestus eluga pääseda. Athos tegelikult oli krahv de La Fère ja Athos oli varjunimi - samamoodi nagu Aramis ja Porthoski. Loo lõpuks tapetakse kuri mileedi, kes suutis mürgitada d`Artagnan`i armastuse ja oma abikaasa teisest abielust lord Winteri. Ta proovis ka d`Artagnan`i mürgitada, kuid see tal ei õnnestunud. Vahepeal saab d`Artagnan musketäriks, mille üle on ise rõõmus ja tema sõbrad ka.! Mileedi tapetakse ja sellest saab teada kardinal, ta on isegi natuke rõõmus
kelle esialgne nimi oli Norman, kuid Porthos muutis selle ära, sest see ei kõlanud tema arvates hästi. Bazin on ustav Aramisele, ta on vaga mees, kes ootab pikisilmi päeva, mis Aramis läheb tagasi kirikusse, sest ta on alati unistanud preestri teenimisest. Musketäride kapten on de Treville ning kaardiväelaste kapteniks on kardinal Richelieu, kelle heaks töötab spiooni, käskjala ning mõrtsukana Charlotte Backson, kes kasutab raamatu vältel erinevaid nimesid. Charlotte'il ehk mileedil on toatüdruk nimega Kitty. Felton on noor sõdur, kes pannakse mileedit valvama, kuid naine võrgutab mehe ning kasutab ta ära. Mees Mueng'ist osutub Rochefortiks, kardinali teenriks. Tollane kuningas on Louis XIII, kelle naine on Anne. D'Artagnani korteriomanik on Monsieur Bonacieux, kelle naise, Constance Bonacieux' vastu d'Artagnanil tunded tekivad. 2.3. Lühiülevaade sündmustikust Raamatu peategelane, d'Artagnan sõidab Pariisi, kuna tal on soov saada musketäriks. Teel
avastas hertsog, et kaks teemanti on kadunud. Kohe kutsus ta peajuveliiri ning palus tal teha kaks täpselt samasugust teemandit. D'Artagnani jõudis tagasi Pariis õigel ajal. Tänutäheks kinkis kuninganna Anna d´Artaganile suure briljantidega sõrmuse. d´Artagan saab ka mileedi saladuse jälile. Mileedi on häbimärgistatud ja ta oli Athose naine. Athos poos ta üles, kui lillast liiliast vasakul õlal teada sai, kuid mileedil õnnestus eluga pääseda. Athos oli tegelikult krahv de La Fère. Athos oli varjunimi - samamoodi nagu Aramis ja Porthoski. Palju aastaid elasid Prantsuse katoliiklased ja Prantsusmaa protestandid rahumeelselt kõrvuti. Hugenottide käes oli mitu linna, mida nad valitsesid ilma katoliikliku kuninga Louis XIII sekkumiseta. Siis otsustas kardinal Richelieu kogu Prantsusmaa katoliikliku võimu alla ühendada ning tema armeed vallutasid kiiresti kõik hugenottide linnad peale La Rochelle´i.
ei teadnud seda ning nad pidasid duelli. D'Artagnan jäi peale ja Lord de Winter anus, et ta ei tapaks teda ära ja kuna d'Artagnan oli hea mees siis ta jättis ta ellu juhul, kui mees tutvustab teda mileedile, kellesse ta oli juba hakanud armuma. Alguses d'Artagnan armus Constance'i, kuid nüüd hakkas mileedisse armuma. Mileedi oli tegelikult d'artagnani vaenlane ja kardinali parem käsi. Mileedi ütles d'Artagnanile, et ta armastab teda, aga mileedil oli tegelikult annet kõiki endasse armuma panna. Ta oli ülipaha naine, samal ajal kui ta koguaeg käis mileedi juures, nägi ta iga päev ühte toateenijat, kes alati teda pikalt jõllitas. Hiljemsai ta teada, et ta meeldib tollele tüdrukule ja see toateenija avaldas d'Artagnanile saladuse, et tegelikult on mileedi alati armastanud Count de Wardes'i, mitte teda. Ta andis d'Artagnanile kirja, mille mileedi oli kirjutanud de Wardes'ile, sest mileedi oli andnud selle kirja
4.Aramis sai 100 Hispaania pistooli. Porthos tahtis d`Artagnani hobust maha müüa(kollane; kellega d`Artagnan Pariisis käis). 5.Mileedi kohtus pimedas toas enda arust de Wardesiga aga tegelikult mängis Wardesit d`Artagnan. D`Artagnan saatis mileedile kirja, mis mileedit solvas. 6.Kuna mileedi arvas, et solvava kirja saatis Wardes, tahtis, et d`Artagnan läheks ja tapaks Wardesi ära. 7.D`Artagnan oli jälle mileedil külas. Rääkis talle ära oma saladuse, et ta mängis üks öö Wardes`it. Mileedi ehmus ja hakkas toast lahkuma. D`Artagnan aga haaras mileedi hommikumantlist ja siis paljastus hommikumantli alt õla peale kõrvetatud liiliaõis(-see tähendab et ta on timuka poolt surmale määratud). Mileedi tahtis sellepärast d`Artagnani tappa aga d`Artagnan pääses. Lahkus mileedi majast Ketty riietega. 8.D`Artagnan ilmus Athose majja naisteriietes, mille ta Ketty käest oli saanud.Ta rääkis
et teda lahkelt tervitada, kuid naeratus ei suutnud varjata ta erutatud ilmet. D'Artagnani küsimusele tema tervise kohta vastas mileedi: «Halb, väga halb!» «Kuid sel juhul olen ma lihtsalt pealetükkiv,» ütles d'Artagnan. «Te vajate kahtlemata puhkust ja mä lahkun.» «Ei, mitte sugugi,» ütles mileedi, «vastupidi, jääge, härra d'Artagnan, teie meeldiv seltskond lahutab mu meelt.» «Oi-oi,» mõtles d'Artagnan, «ta ei ole kunagi olnud nii kena; olgem umbusklikud!» Mileedil oli ülihell ilme ja ta pani oma sõnadesse kogu võimaliku sära. Samal ajal andis ärevus, mis oli temast hetkeks lahkunud, uuesti läike ta silmadele, jume põskedele ja puna huultele. CArtagnan leidis taas oma Kirke, kes oli teda kord juba täesti võlunud. Tema arvates juba kustunud armastus oli vaid uinunud ja ärkas uuesti ta südames. Mileedi naeratas ja d'Artagnan tundis, et ta on valmis hukkuma selle naeratuse eest. 392 Hetke jooksul tundis ta midagi südametunnistusepiina taolist.
annaabi.ee 
