Oma ,,sõnumit" annab ta edasi heli, mitte sõnaga. Näitena võib tuua seitsmeminutilise loo ,,Valged hommikud", mille puhul vokaal tuleb sisse alles viiendal minutil. Pärast Messi laialiminekut hakkas Grünberg süvendatult tegelema elektroonilise muusikaga, olles jällegi selle esmaloojaks Eestis ja üheks esimeseks Nõukogude Liidus. Ta andis välja albumi ,,Hingus" (1981). Juba 70' algul tekkis Grünbergil huvi budismi vastu (plaat ,,Milarepa" 1993. A on Tiibeti joogi ja luuletaja Milarepa tekstidele loodud lauludest ja instrumentaalpaladest) ja seda huvi on läbi aegade olnud kuulda ka tema muusikalises loomingus, mida võib kirjeldada kui mediatiivset, sujuvalt voolavat ja rahulikku. Kuulates lugu ,,Valgusõis" plaadilt ,,Hingus", tekivad mingit tausta teadmata mõttesse sõnad ,,orientaalne" ja ,,kosmiline". Suure osa Grünbergi muusikast moodustab filmimuusika rohkem kui 100-le filmile
"Hukkunud alpinisti hotell " ,"Corrida" , "Naksitrallid". Ta on öelnud, et filmimuusika looja peab oskama end ohjata ja filmi vajadustele allutada. Nii selle omaduse tõttu, kui ka tänu kõrgele töökultuurile on ta filmitegijate hulgas väga kõrgelt hinnatud. 1990. aastatel valmis Grünbergil varemloodudu filmimuusika põhjal suurem teos "Milerepa laulud" , kus helilooja on inspiratsiooni saanud legendaarse tiibeti poeedi ja pühamehe Milarepa luulest. Grünberg on loonud palju ka teatrimuusikat. Tema muusikalistest lavateostest on "Vanemuises " lavastatud balletid "Valgus" ja "Rändlinnu lend " (1981) ning Mai Murdumaa koreograafiaga "Peegeldused" (1984) Piia Ruus G3.
Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso. Jaapan: sintoism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto `jumalate tee'. Sintoism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks,
Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli sunnitud 1959. a. põgenema Indiasse. Demokraatlik maailm ei ole Tiibeti annekteerimist tunnustanud ja tiibetlastele on dalai laama endiselt oma maa vaimne ja poliitiline juht. Jaapan: sintonism
annaabi.ee 
