- alaneb stressi talumisvõime - kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine) - KNS funktsioonihäired: - - unisus, keskendumisvõime halvenemine - - motoorse reakstiooniaja pikenemine - - halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi - - mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine - - vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine - - kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis ja nägemishallutsinatsioonid ("REM- uni" ärkvelolekus) - - "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta Täiskasvanu unestruktuur: 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 20-25% kogu une ajast REM-uni 20-25% kogu une ajast Une kestus kokku 7 - 8 tundi Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni) - neuroni struktuursete elementide taastmine 2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga
● kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine); ● jm 1.6 KNS funktsioonihäired: ● unisus, keskendumisvõime halvenemine; ● motoorse reakstiooniaja pikenemine; ● halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi; ● mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine; ● vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; ● kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis-ja nägemishallutsinatsioonid ("REM- uni" ärkvelolekus); ● "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta; 1.7 REM-une deprivatsioon: ● mälufunktsiooni halvenemine; ● REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une derivatsioon 1.8 Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni); ● neuroni struktuursete elementide taastamine ● talitluseks vajalike ainete /nt. mediaatorite/ süntees ja deponeerimine;
magajatel ( 7-8 tundi), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta Unepuudusest nõrgestub immunsüsteem, alaneb ka stressi talumisvõime ning alaneb kehatemperatuur (ööpäevase muutuse vähenemine). Magamatuse tagajärjel halveneb ka keskendumisvõime, motoorse reaktsiooniaja pikenemine, väheneb ka vaimne töövõime (näiteks õppimisvõime). Pikaajalise magamatuse tõttu tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati isegi ei tajuta. Unedeprivatsiooni järgselt taastatakse esmalt sügav uni ja seejärel REM-une puudus. Unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium). Sügava unepuudus korvatakse reegline täielikult. REM-uni korvatakse alles pärast sügava unepuuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses Miks uni ei tule? Unehäirete põhjusi on mitut sorti
Unepuudus võib avalduda järgnevas: nõrgestab immunsüsteemi; alaneb stressi talumisvõime; kehatemperatuuri alanemine KNS funktsioonihäired: unisus, keskendumisvõime halvenemine; motoorse reakstiooniaja pikenemine; halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi; mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine; vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus); "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Parker, D., Parker, J. Uenägude leksikon. Fink, Georg Unenägude seletamine. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm
annaabi.ee 
