lagundamine. Varustab rakku atp molekulidega polüsoom-ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke prokarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Nende rühma moodustavad bakterid ribosoom-nii eel- kui ka pristuumse tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rrna ja valgu molekulidest. Nendes toimub valgu süntees tsentriool-loomaraku trentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist tsentrosoom-loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb 2st üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsenstrioolist. Osaleb raku jagunemise ajal kääviniitide moodustamises tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikestega ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja kareda pinnalist tsüstoplasma võrgustikku
Ribosoom- Toimub valgusüntees. On nii eel- kui ka päristuumse rakutuuma tsütoplasmas Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoon, mis koosneb rõngakujulistest dna molekulidest Spoor- paljunemis otstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Paljunemiseks seentel, protistidel ja osadel taimedel Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsütoloogia- bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Tsütoplasma- raku poolvedel sisu, mis loodab kõik organellid ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem
rakumembraani, tuuma välismembraani,tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Vöötlihasraku põhiomaduseks on erutuvus ja slele tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss, rakkude kokkutõmbumine saab aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu. 17.Tsentrioolide ehitus ja ül loomarakus- Loomarakus on üks tsentrosoom. See on moodustunud kahest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuublist, mis on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi. 18.Fagotsütoosi käik 1)Bakter neeldub rakku mebraan sopistub sisse ja mood fagotsütoosipõieke. 2)Golgi kompleksist tuleb primaarne risosoom 3)Tekib sekundaarne risosoom, milles ensüümid lagundavad bakteri. 4)Sekundaarne risosoom on läbinud Golgi kompleksi, on tekkinud põieke jääkainetega. 5)Jääkained heidetakse rakust välja ja taastub rakumembraan.
vaid raku paljunemise ajal. sisaldavad vaid tsentrosoom on Punastel verelibledel puudub mitteaktiivses olekus moodustunud kahest tuum. ensüüme. Sekundaarsed- ristiolevast silindrikujulisest Tsütoplasma sisaldavad liskask tsentrioolis, mis koosneb rakus olev vedelik, mis aktiveeritud ensüümidele 3x9valgulisest mikrotuublist. koosneb peamiselt veest. See veel lagundatavaid aineid. Mikrotuublid on sisaldab ka süsivesikuid, Membraan sisaldab päristuumsetes rakkudes lipiide ja valke, orgaanilisi tarnsportvalke, mis esinevad valgulised ühendeid ja anorgaanilisi võimaldavad lõpp-produktidel torukesed. Tsentrosoom on ioone. Seal toimub pidevalt lüsosoomidest lahkuda. ühekordse membraaniga,
taimerakus rakukesta moodustamine. · Mitokonder- 2 membraani. Sisemembraan moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Tsütoskelett · Koosneb niitjatest valkudest. Võrk, mis ühendab rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustikku, organelle. Raku tugi-ja liikumisüsteem. Fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuublid- kuju muutmiseks peavad pikenema v lühenema. · Tsentrosoom- koosneb 2-st tsentrioolist mikrotuublist. · Tsütoskeleti valgud võimaldavad muuta kuju. Taimerakk · Plastiidid, vakuoolid, rakukest. · Kest- tselluloosist ja veest. Tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon (juhtukude otsad lagunevad torukesteks, ühendades organeid) · Kloroplast- roheline ja kollane, kromoplast- punane, leukoplast- värvusetu · Kloroplast. Klorofüll ( lehed ) · Kromoplast- karotinoidid · Leukoplast- varuained · Proplastiid- võivad ümber muuta oma tüüpi
ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgusüntees. rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. spoor-(eos) protistidel. seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist. tsentrosoom-loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku.
ribosoomid 70S 80S, organellides 70S mikrotuublitest puudub, vaid mõnel on olemas tubuliini valk esineb tsütoskelett rakukest sisaldab peptidoglükaani peptidoglükaan puudub viburid koosnevad ühest või mitmest valgulisest iga vibur koosneb 20 fibrillist mikrotuublist membraansed ei esine esinevad organellid lihtsa Gaasivakuoolid(aerosoomid), klorosoomid, puuduvad membraaniga karboksüsoomid organellid intronid geenides esinevad harva esinevad väga sageli Rakumembraani funktsioonid o Ainete transport rakku ja eritamine rakust. Suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide membraani palju transportereid. o Biosünteetiline funktsioon
annaabi.ee 
