· Selgroolülide vahel paiknevad lülidevahekettad e. diskid. o tagavad lülisamba lülide omavahelise ühenduse, liikuvuse, kasvu pikkusesse ja täidavad amortisaatori funktsiooni. o Eristab kahte ehituslikku osa: fibroosvõru ja sültjat säsituuma. Mõlemad osad omavad suurt tähtsust lülisambale mõjuvate jõudude summutamisel. · Aastatepikkune vale kehaasend või suurte raskuste tõstmine põhjustab lülidevaheketastes mikrotraumasid. Nende tulemusel võib säsituum lülivahekettast välja sopistuda ja saavutab kontakti seljaaju või seljaajunärvidega, avaldades survet. o Olukorda, kus väljasopistunud disk avaldab survet närvijuurele, nimetatakse diski prolapsiks. Selle seisundiga kaasneb alati tugev valu. Vibratsioon · Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile võimendab füüsiline koormus, sundasendis töötamine, tuuletõmme, madal temperatuur, müra ja niiskus
kontraktuur) raviks. Lokaalne külmaravi sobib: · Ägedate liigese-lihaspõletike · Värskete traumade ja põletuste raviks · Operatsiooni järgsed tursed ja valud Jäävann Aitab taastuda kiiremini, vähendab lihasvalu ja kangust pärast intensiivset treeningperioodi või võistlust ning aitab hoiduda vigastustest. Paljud tippjooksjad kasutavad jäävanni taastumise kiirendamiseks. Jäävanni teooria on seotud faktiga, et intensiivne treening põhjustab lihaskiududes mikrotraumasid. 12-48 tundi pärast kahjustust reageerib keha sellele hakates parandama kahjustusi. Jäävanni abil stimuleeritakse lihasraku aktiivsust aidates taastada kahjustusi ja tugevdades lihaskiude ning ennetades lihasvalu ja kanguse teket. 5-10 minutit jalgadega vannis olles veresooned ahenevad ja veri suunatakse jalgadest ära. Soojenemisel suurenenud verevool kiirendab vereringet varustades lihaseid hapnikuga ning eemaldades jääkained, mis aitab rakkudel kiiremini taastuda. Kindlat
6. Treenituse tõstmiseks tuleb lihast harjutada nii kasvava koormuse kui ka intensiivsusega. Lihase arengu stimuleerimiseks vajab lihas uusi impulsse ning ärritajaid. Selleks tuleks mitmekülgselt treenida, kasutada nii erinevaid jõuharjutusi kui ka lihastöö võimalusi (kontsentrilist, ekstsentrilist ning staatilist). Nõnda harjub lihaskond erinevate ärritustega. Korrektselt sooritatud jõuharjutused mõjutavad lihaseid intensiivselt ja võivad tekitada lihaskoe mikrotraumasid, millega kaasneb tihti lihaste valulikkus. Sellest tulenevalt teeb mõjutatud lihaskude läbi taastumis- ja ülesehitusprotsessi, mis toob kaasa lihaste hüpertroofi a ja jõu juurdekasvu. Lihased vajavad nende muutuste tekkeks üldjuhul 48- kuni 72tunnist perioodi. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse tõusule. Seega on lihase arenguks vajalik ka piisav puhkus, mis on sama oluline kui treening.
Ülemist osa liigutusest võib takistada lihaspinge õlavarre kolmpealihases või selja lailihases. Nende lihaste pingeid tuleb alati tähele panna õlaliigest testides. Samuti võib esineda häireid abaluu liigutustes. Abaluu peab liikuma üles- alla suundades ehk kraniaalselt ja kaudaalselt ning kõrvale ja lülisamba lähedale ehk mediaalselt ja lateraalselt. Õlaliigese tendiniidid Lihase ülekoormus põhjustab lihase kõõlustes ning selle kinnituskohtades isheemilisi häireid ja mikrotraumasid. Järgneb põletikuline reaktsioon, mis väljendub valuna käe 31 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik liigutamisel. Ka kõõluse passiivne venitamine põhjustab valu. Lihaspinge lisandub ka teistesse piirkondadesse