.....................................................................................6 Pidevkuivatus.............................................................................................................6 Vaakumkuivatus.........................................................................................................7 Kõrgsageduskuivatus.................................................................................................7 Makro- ja mikrostruktuuride seos puidu kuivatamisel................................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................9 2 Sissejuhatus
Alumiiniumsulamid: 1)Alumiiniumi deformeeritavad sulamid a)sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata(mittevanadatavad) Nt: Al-Mn, Al-Mg b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid(vanadatavad) Nt: Al-Cu, Al-Cu-Ni 2)Alumiiniumi valusulamid ehk silumiinid Al-Si Vasesulamid: a)messingid Cu-Zn, Zn sisalduse kasvades kasvab tugevus(kuni 45% Zn) ja plastsus( kuni 35%) b)pronksid Cu-Sn Mikrostruktuuride joonised ja kirjeldused: Lihv nr. 1: Kunstlikult vanandatud duralumiinium Elektronühend ühtlasemalt jaotunud just tänu kunstlikule vanadamisele. Lihv nr. 2: Loomulikult vanandatud duralumiinium Elektroühend on väga ebaühtlaselt jaotunud kuna vanadamine on toimunud loomulikult. Lihv nr. 3: Silumiin Tegemist on üleeutektoidse silumiiniga. Eutektoid mark AL Si 1Z
See vähendab maski kulumist, kuid samas valguse difraktsiooni tõttu ka ruumilist lahutust. 3. Projektsioonlitograafia korral projekteeritakse maski kujutis alusele kõrglahutusega optilise süsteemi abil. Meetod lubab parimat lahutust, samuti saab sellisel juhul kasutada vähendatud (5-10:1) kujutist, mis vähendab nõudeid maski valmistamistäpsusele. 45. Milliseid söövitusmeetodeid kasutatakse mikrostruktuuride valmistamisel. keemiline märgsöövitus - toimub aluse või happega. alus kastetakse söövitajasse või pihustatakse söövitajat alusele, söövituse peatamiseks pestakse struktuur puhta veega. kui materjal on amorfne või polükristalliline, siis on keemiline märgsöövitus isotroopne - materjali eraldamine kulgeb igas suunas sama kiirusega. kristallilise materjali puhul toimub söövitus eelistatult piki teatud pindu. kuivsöövitus - kasutatakse plasmat
Praktikumi nr. 3 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda metallide ja metallisulamite mikrostruktuuridega, nende struktuurides esinevate faaside ja mehaaniliste segudega ning tutvuda turvetöötluse mõjuga metallide ja matellisulamite struktuurile. Kasutatud töövahendid: Kuue erineva materjali lihv Mikroskoop Katsetulemused: vask Mikrostruktuuride jooniste selgitus: Lihv 1 Puhas lõõmutatud vask (Cu). Joonisel märgitud eri värvi terad on tegelikult täpselt ühesugused. Söövituse käigus on need eri värvi läinud. Lihv 2 Puhas külmdeformeeritud vask (Cu). Erinevad värvid on jälle kujunenud söövitamise käigus. (Tahvlile oli kirjutatud, et tegu on terasega aga moodlis olevas dokumendis on kirjas vask. Selle pärast on kirjaviga eelmisel leheküljel.) Lihv 3 Vase-Nikkli sulam
muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel: a) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur (terastel kuni 1800 ºC), b) väikesemahuline sula keevisvann, mis ümbritsetud külma metalliga, c) sula keevisvanni lühike kestus, terastel 4..
Mis on ideaalne gaas? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest (aatomid ja molekulid) vaatepunktist. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide (sh ainete) üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamilises tasakaalus, ja samuti protsesse nende olekute vahel. Termodünaamilises uurimismeetodis kasutatakse makroskoopilisi mõisteid nagu rõhk, ruumala ja temperatuur. Ei laskuta mikrostruktuuride tasandile. Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass on ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü). Aatommassiühik on dimensioonita suhteline massi mõõtühik, mis baseerub süsinikuaatomil. Süsinikuühik on süsiniku aatomi massist. Mool on ainehulga (aineosakeste arvu) ühik. Ühes moolis on (Avogadro arv) aineosakest.
Teadus kasutab statistilist uurimismeetodit, ning opereerib keskmiste füüsikaliste suurustega protsesside kirjeldamisel. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide (sh ainete) üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamilises tasa- kaalus, ja samuti protsesse nende olekute vahel. Termodünaamilises uurimismeetodis kasutatakse makroskoopilisi mõisteid nagu rõhk, ruumala ja temperatuur. Ei laskuta mikrostruktuuride tasandile. 83. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass on ühe mole- kuli mass aatommassiühikutes (amü). Aatommassiühik on dimensioonita suhteline massi mõõtühik, mis baseerub süsinikuaatomil. Süsinikuühik on süsiniku aatomi massist. Mool on ainehulga (aineosakeste arvu) ühik
Termodünaamiline uurimismeetod tähendab, 6 et kasutatakse mõisteid rõhk, ruumala, temperatuur laskumata süsteemide mikrostruktuuride tasandile. Jagame ga läbi, et saada jõudu seinale. 1 83. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass
6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. 29. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. 30. Kaarkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus (manual metal arc welding, MMA-welding, shielded metal arc welding, SMAW) kuulub rahvusvahelise liigituse järgi kaarkeevituse protsesside rühma ja alarühma metallkaarkeevitus ilma kaitsegaasita. Elektrood kinnitatakse elektroodihoidikusse. Detail ühendatakse vooluringi maandusklemmi abil.
muutused; 6 - termomõju ala 7 - keevitustsoon - keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel: a) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur (terastel kuni 1800 ºC), b) väikesemahuline sula keevisvann, mis ümbritsetud külma metalliga, c) sula keevisvanni lühike kestus, terastel 4..
annaabi.ee 
