TOLMUKKOND Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukaniit on enamasti lihtne, harunemata ning kui puudub, siis nimetatakse tolmukaks. Tolmukapea koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad mikrospoorid ehk tolmuterad. Staminoidid – tolmukapeata tolmukad. Tolmukapea keskosas on sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks. Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera. EMAKKOND EHK GÜNEETSIUM Emakas on suletud elund, milles arenevad seemnealged – moodustuvad ühe või mitme viljalehe kokkukasvamisel. Emakas koosneb sigimikust, emakakaelast ja suudmest. • Üheosaline (monokarpne) - ühest viljalehest. • Mitmaosaline - mitmest viljalehest. o Apokarpne – viljalehed ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka.
Tolmukkond Tolmukas: koosneb tolmukaniidist ja peast Tolmukaniit: enamasti lihtne, harunemata; kui puudub, siis nim. istuvaks tolmukaks Tolmukapea: koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis kaks pesa, mille keskel sporogeenne kude -> moodustuvad mikrospoorid -> tolmuterad. Staminoodid – tolmukapeata tolmukad Tolmukas ja mikrosporogenees Tolmukapea keskosas sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera Männi tolmutera Liilia idanevad tolmuterad Nisu Emakkond ehk güneetsium • Üheosaline (monokarpne): ühest viljalehest • Mitmeosaline: mitmest viljalehest ▫ Apokarpne: viljalehed ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka ▫ Tsönokarpne: viljalehed kokku kasvanud üheks emakaks • Emakas: suletud elund, milles arenevad seemnealgmed; moodustuvad ühe
omavahel tugevasti erinevad, kuid tekivad ühel taimel. Isaskäbid paiknevad rühmadena, emaskäbid – üksikult. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas lühivõrse asemel, tema pikkus on 4-5mm, läbimõõt 3-4mm. Ta kujutab endast väljakujunenud teljega võsu, millel sporofüllid paiknevad spiraalselt, kattes üksteist katusekivijalt. Telje alusel on kaitsvad soomused. Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Sügiseks lõpeb mikrosporangiumides mikrospooride emarakkude moodustumine. Kevadel toimub meioos, mille tulemusena igast diploidsest emarakust tekib neli mikrospoori. Mikrospoor on ühe tuumaga, tema kest koosneb intiinist ja eksiinist, mille vahele tekib kaks õhupõit. Siinsamas mikrosporangiumis toimub mikrospoori idanemine ja temast kasvab isasgametofüüt, mida nimetatakse tolmuteraks. See areneb mikroskoopri sees ja on veel rohkem taandarenenud, kui eespool vaadeldud erieoselistel taimedel
Isaskäbid paiknevad rühmadena, emaskäbid üksikult. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas lühivõrse asemel, tema pikkus on 4-5mm, läbimõõt 3- 4mm. Ta kujutab endast väljakujunenud teljega võsu, millel sporofüllid paiknevad spiraalselt, kattes üksteist katusekivijalt. Telje alusel on kaitsvad soomused. Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Sügiseks lõpeb mikrosporangiumides mikrospooride emarakkude moodustumine. Kevadel toimub meioos, mille tulemusena igast diploidsest emarakust tekib neli mikrospoori. Mikrospoor on ühe tuumaga, tema kest koosneb intiinist ja eksiinist, mille vahele tekib kaks õhupõit. Siinsamas mikrosporangiumis toimub mikrospoori idanemine ja temast kasvab isasgametofüüt, mida nimetatakse tolmuteraks. See areneb mikroskoopri sees ja on veel rohkem taandarenenud, kui eespool vaadeldud erieoselistel taimedel
Isaskäbid paiknevad rühmadena, emaskäbid üksikult. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas lühivõrse asemel, tema pikkus on 4-5mm, läbimõõt 3- 4mm. Ta kujutab endast väljakujunenud teljega võsu, millel sporofüllid paiknevad spiraalselt, kattes üksteist katusekivijalt. Telje alusel on kaitsvad soomused. Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Sügiseks lõpeb mikrosporangiumides mikrospooride emarakkude moodustumine. Kevadel toimub meioos, mille tulemusena igast diploidsest emarakust tekib neli mikrospoori. Mikrospoor on ühe tuumaga, tema kest koosneb intiinist ja eksiinist, mille vahele tekib kaks õhupõit. Siinsamas mikrosporangiumis toimub mikrospoori idanemine ja temast kasvab isasgametofüüt, mida nimetatakse tolmuteraks. See areneb mikroskoopri sees ja on veel rohkem taandarenenud, kui eespool vaadeldud erieoselistel taimedel
annaabi.ee 
