MAXIMA kaupluste võrk Pööratakse tähelepanu igale pisi asjale Lähtutaks ostjate mugavusest MAXIMA kaubanduskeskused ja kauplused jaotuvad vastavalt oma suurusele kolmeks eri tüüpi kauplusteks Iga kauplus on sisustatud kindlatstandardit järgides ,,MAXIMA X" -- kauplus, mis asub Teie kodule lähedal ning võimaldab osta igapäevaselt vajalikke toiduaineid ja esmatarbekaupu. Nii linna kui ka maapiirkonna ,,MAXIMA X" kauplustes on ühtne tootepaigutus ja saalisüsteem. Suurlinnade mikrorajoonide ja suuremate linnakeste (1213 tuhat elanikku) ostjaskonna jaoks on loodud ,,MAXIMA XX" kauplused. Konkreetse regiooni või riigi suurimad kaubanduskeskused kannavad nime ,,MAXIMA XXX". Selliste hüpermarketite külastajaid ootab ees kõige suurem kaubavalik, milles sisaldub kuni 65 000 nimetust eri toiduaineid ja tööstuskaupu. Kauplustes avatud pagariäri ning kondiitri ja kulinaariatsehh pakuvad võimalust ka kohapeal valmistatud toiduaineid osta. "Aitäh" kaart
Selline arvamus maastikuarheoloogias jäi püsima pikkadeks aastakümneteks. 1970. aastate algul hakati Eestis läbi viima kolmandat kinnismuististe registreerimist, mille viisid läbi erialase ettevalmistusega arheoloogid. Nende töö lisas palju uusi andmeid juba teada asustuspaikadele. 1980. aastatest alates Eesti esiajaloo senisele uurimisele perioodide kaupa lisanduma ka teistsuguseid käsitlusviise. Üheks selliseks uudseks teemaasetuseks kujunes mikrorajoonide asustusarheoloogiline uurimine läbi pikkade esiajalooliste perioodide. Mikrorajoonide süvendatud tundmaõppimise kaudu püüti jõuda lähemale üldiste arengute mõistmisele muinasajal. Siiski ei väljunud uurimised kuigivõrd senise metodoloogia raamidest. Muistset asustust käsitleti üldises ja abstraktses võtmes, ranges vastavuses muististe levikuga. . Nii mõnigi tekkinud küsimus oli "ametliku arheoloogia" poolt ära vastatud, n-ö ette antud. Näiteks "teati", et
Kolmanda väljakuna kavatseti rajada Lasnamäe väljak koos elegantse Idavaksaliga. Uhked plaanid jäid kõigest plaanideks, sest algas I maailmasõda. Reaalselt alustati suurelamute ehitust 1970-ndate lõpul. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Käsitletud alal, Lasnamäe VIII mikrorajoonis e Katleris kehtestati detailplaneering 1980. aastate keskpaigas. Selle järgi hoonestati ala valdavalt 1980ndate lõpuks. Ulatuslike mikrorajoonide ehitusega kaotas Lasnamäe suure osa oma eestipärasest ilmest. Kiire ja ulatuslik ehitamine ei lähtunud kohaliku arengu vajadustest. Elamuehitus ei suutnud korvata olemasolevate hoonete lagunemist. Paraku polnudki eesmärgiks paikkondliku eripära säilitamine. Unitaarse riigi kujundamiseks oli vaja ühtlustada ka kultuurikeskkond. Alast lõunapoole jääv Tondi raba muutus1980ndatel jäämäeks. Normaalsetes oludes oleks see
õpingud. (1) 7 5. Ita Ever ja tüdrukud Me kõik läksime kooli 1939. aastal jutustab Ita pinginaaber Silvi Kaugema (neiupõlvenimi Lents). Siis oli Eesti aeg ja esialgu käisime me erinevates koolides: Ita näiteks 14. algkoolis, mis asus Tatari ja Allika tänava nurgal, mina käisin hoopis Lenderi tütarlastegümnaasiumis. (4) 1940. aastal kaotati erakoolid ja lapsed jagunesid niiöelda mikrorajoonide järgi. Nii me sattusime Kevade tänavale majja, kus praegu asub laste kunstikool. Tol ajal oli see 8.algkool ja sellest saati õppisime Itaga ühes klassis. Kohe me pinginaabrid ei olnud, aga alates kolmandast klassist kuni lõpuni välja küll, üheksa aastat. (4) Koolis oli Ita paras vembumees. Matemaatikat tegin viimastes klassides tõesti mina tema eest. Me olime isegi nii nahaalsed, et vahetasime vihikuid. (4) Ita oli ülepea andekas
elutoast pääsuga Joonis 9 magamistuppa ja pisikesse kööki (4,5m2), istevanniga sansõlm oli kõigest 1,7m2. Hrustsovkades pöörati traditsiooniline perekondlikult suletud elumudel umber ühiskonnale avatuks mudeliks, mida t ähistasid nii mikroköök (tulevikus nähti ette inimeste einestamist mikrorajoonide kaupa korralikult välja ehitatud sööklate ketis, seetõttu polnud kodudes suuri kööke enam vaja) kui ka erinevate perekondlike tegevuste koondamine elutuppa. Paralleelselt uue elamutüübo juurtamisega õpetati erialases massimeedias väikekorterite elanikke ut kodu otstarbekohaselt kasutama: kuna elamispind oli minimaalne ning juba rohkem kui kolmeliikmelise perekonna puul tekkis kahetoalises läbikäidava elutoaga korteris probleeme erinevate tegevuste üheaegse läbiviimisega,
annaabi.ee 
