keskkonnasäästlikusele. Paberi omadused Grammkaal - Paberilehe raskus grammides ühe ruutmeetri kohta. Grammkaal näitab kui palju kaalub ühe ruutmeetrine paberipoogen. Grammkaalu leidmiseks kaalutakse poognat mõõtudega (vähemalt) 250x 300mm konditsioneeritud tingimustes (50% õhuniiskuse ja temperatuuriga 23 C. See tähendab ,et niiskuse ja temperatuuril kaal muutub paberil.)analüüsi kaalu abil. Paksus paberilehe paksus mikronites. Paberi lehe paksust mõõdetakse mikronites. Laboratoorne mõõtmine toimub 100 kPa staatilise rõhu all 200 mm2 suurusel pinnal. Paberi paksust kiiremal viisil trükinduses mõõdetakse mikromeetriga paberipoognal paarist erinevast kohast. Mahulisus (BULK) - gramm kaalu ja paksuse jagatis. Bulk tähendab et 1,0 bulk mahub 1000kg 1 kuupmeetrisse. Mida suurem on bulk väärtus ,seda mahulisem on paber. Kaetud paberid on suurema mahulisemad kui katmata paberid.Nt kui raamat on tehtud
TEHNOLOOGILISED OMADUSED Lambaid pöetakse vähemalt üks kord aastas (kevadel), et saada nendelt pikka, ühtlast villa. Hea vill peab olema vähemalt 9 cm pikk (pöetud vill jääb lamba seljas olevast villast lühemaks). Pöetud vill sisaldab rasuhigi, niiskust, söödaosi, tolmu, liiva, sõnnikut (33...55%). Normaalseks võib pidada kui 10 kg pöetud villast saab 5...6 kg puhasvilla. Villa peenus on üks tähtsamaid villa omadusi. Selle all mõistetakse villkarva läbimõõtu (mikronites). Olenevalt tõust kõigub villa peenus väga suurtes piirides. LAMBAVILLA OMADUSED Villa läige. See omadus tuleneb peamiselt villkarva soomuskihi ehitusest. Eristatakse: hõbejat, siidjat, klaasjat, mattläiget. Eesti lammaste vill on siidja või hõbeja läikega.Läike hindamiseks peab vill olema pestud. Villa pehmust ja karedust hinnatakse praktikas käega katsudes. Mida pehmem, õrnem ja siidisem on vill, seda väärtuslikum ta on. Villa värvus
2 lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju alpakavill vett. Alpakavill pole nii säbar kui lambavill, seega on vähem elastne. Alpakavilla kraasimine, ketramine ja kudumine on väga sarnane lambavilla omaga. Üldiselt pügatakse alpakasid korra aastas kevadel. Iga pügamine annab umbes 2,2 kuni 4,5 kg villa. Villa kvaliteeti hinnatakse mikronites (mc-micron), kuid arvesse võetakse ka muid omandusi, näiteks villa ühtlust. Need määravad ka villa hinna. Alpakasid on kahte tõugu: Suri ja Huacaya. Huacaya (vt lisa 4.) vill on kohev ning öeldakse, et loomad meenutavad kaisukarusid. Nende vill on tugev ja säbar ning sarnaneb kõige rohkem lambavillaga. Suri vill kasvab aga „patsidena“ allapoole. Pika, krussis ja läikiva karvkattega Suri liiki alpaka vill sobib iseäranis hästi luksusliku mantliriide tootmiseks
IT 01- IT 18 kokku 20 tk, (international tolerances). Masinaehituses kasutatakse neist põhiliselt IT 5- IT 12. 16 PINNAKAREDUSKLASSID RA 100 - RA 0,0125 (kokku 14 tk) Pinnakaredusklasside rida RA 100; 50; 25; 12,5; 6,3; 3,2; 1,6; 0,8; 0,4; 0,2; 0,1; 0,05; 0,025; 0,0125. RA metoodika mõõtmestab või võtab arvesse lähtepikkusel kõikide pinnakonaruste keskmise aritmeetilise kõrguse. Mõõtmestatakse mikronites, so 1/1000 mm. Võrreldakse pinnakaredusetalonidega või mõõtmestakse profilo- meetritega. Allikas: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1970/Tehniline%20mootmine.zip/pinnakaredus1.html 17 PINNAKAREDUSKLASSID Tähistamine joonisel a- töötlemisviis määramata b- lõiketöötlemisega mitte töödelda c- töödelda lõiketöötlemisega
Looduslike kiudude korral on kiu jämedus üks võimalus anda hinnang kiu kvaliteedile - peenemad kiud on parema kvaliteediga. Keemiliste kiudude jämedus on kontrollitav ja reguleeritav tootmisprotsessi käigus. Keemilisi kiude on võimalik valmistada soovitava jämedusega, kas ühtlselt kogu kiu pikkuses või õhemate ja paksemate kohtadega teatud intervallide järel. Kiu jämeduse iseloomustamiseks on mitu võimalust: 1. Läbimõõt - avaldatakse mikromeetrites ehk mikronites (1µ= 10 astmel -6 m ehk 1/1000mm) Keskmine kiudude jämedus on 12 - 40 µm (villal 15 - 60 µm, puuvillal 15 - 25 µm, siidil 10 - 15 µm, linal 12 - 16 µm, keemilistel kiududel 15 - 60 µm). Tänapäeva kiumaailmas kasutatakse läbimõõtu kiudude jämeduse mõõtühikuna suhteliselt vähe, kuna eriti looduslike kiudude ristlõikepinnad on erikujulised ning kiudude laius varieerub isegi ühes ja samas kius.
, Oxford, jt. Blue Southdow Leicester n jt. fotol Suffolk fotol Vahemik 29-35 31-35 29-33 30-33 35+ 30-35+ 26-35+ mikronites Villasäuk Peamised Õhukesed Riided, Vaibad & Õhukesed Käsitsi Vaibad & Peenikese lõppkasutusala riided & käsitsi kudumid tviidid, kudumine, kudumid d läikivad d tviidid, kudumine, rõivad, tviidid & lõngad, vilt, tviidid & flanellid & vaibad kudumid,
annaabi.ee 
