Loka h6lmab k6ike. Budda n2gigi metagalaktikat seal n2gi korraga nii minevikku kui tulevikku Budismis on v2ga olulisel kohal sygavus e. isiklik kogemus. Sellel on kolm tasandit 1) soovide maailm siia kuuluvad pooljumalad e. devad, p6rguolendid. 2) k2ttesaamatu tasand siia kuuluvad k6rgemad devad kes kehastavad inimese omadusi (nt kurjus) 3) vormitu, kujutu tasand puhas tajumine Inimese osa budismis. Inimene kujutab endast mikrokosmost e. v2ikest maailmamudelit. In. on v2ga raske end tundma 6ppida ehk mediteerida. Igas inimeses on 7 keset mille kaudu on v6imalik ennast tundma 6ppida I kroonkese asub inimese ajus. (pealae peal) II `kolmas silm' otsa ees kulmude vahel ja aitab vaadata sissepoole III k6rikese IV sydamekese aitab vereringet korras hoida V nabakese aitab inimest suunata et ta tajuks organismi vajadusi VI k6hukese (neli s6rme allapoole naba) Juhib soo j2tkamist
Ketserluse taandumine tähistas omal moel ajastu lõppu, kuid samas ennustas luterluse esiletõusu paarisaja aasta pärast. Kuigi 1314. aastaga seotud ajasõlmel toimus Euroopas palju muudki, nagu näiteks viimase Templirüütlite ordu meistri J. de Molay surm ja üldine näljahäda, on autor kujutanud ajastu lõppu ühe küla hävimise kaudu. Andes ülevaate Montaillou' rahvastiku koosseisust, elukorraldusest ja tingimustest, käsitleb autor küla kui mikrokosmost. Ajasõlme 1517 on kujutatud mitmel eri viisil, kuid algne probleem on üks: katoliku moraali allakäigust ja kiriku liialt suurest võimust tulenev rahulolematus. Filmis ,,Luther" on kujutatud Martin Lutheri isiklikku teekonda tõeni, mis päädib uue kristluse haru tekkega. Ajaloolane L. Febvre on oma tekstides Lutheri isikliku teekonna ühendanud Saksamaa olukorraga. Ilmar Talve kultuurilugu aga käsitleb ajalugu kui narratiivi
[2] Teised, uuemad teooriad mainivad elektromagnetiliste väljade koosmõju, keha enda loomulike võngete toimet ja tervendavat potentsiaali ja jalgadesse kogunevate jääkainete lõhustamist. [2] Jalalabade kaardistamine Jalalabade struktuuri mõistmine seoses kehaga on esimene ja tähtsaim samm refleksoloogia mõistmise poole. Tõtt-öelda on see väga lihtne, sest jalalabad kujutavad endast kogu keha mikrokosmost ehk minikaarti ning kõik elundid ja kehaosad peegelduvad neil samasuguses asetuses nagu kehas. Need refleksipiirkonnad asuvad jalgade taldmistes ja selgmistes osades 5 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E
individuaalses meditatsioonis (3.). Mandala need funktsioonid on teineteisega tihedalt seotud: see, kes mediteerib või toimetab vastavalt rituaali, asetab end mandala keskmesse ning ootab jumalust, jumalikku hingust, mis peab tema peale tulema. Carl Gustav Jung rõhutas mandala 9 kui psühhokosmilise ruumi mudeli universaalset iseloomu, mis tagab erilise, makro- ja mikrokosmost ühendava universumi rütmi. See annab tunnistust sellest, et mandala idee ja tema kuju on sõltumatult välja töötatud mitte ainult eri religioossete süsteemide, vaid ka loovalt andekate inimeste (eelkõige kunstnike) poolt. Ka psüühiliselt haiged inimesed võivad häälestada end sellele, et tuua oma alateadvusest esile mitmesuguseid arhetüübilisi komplekse, samuti isiklikele "kosmilistele" elamustele, st. inimese ja kosmose ühtse rütmi leidmisele ning kosmilise energia
elusolendist inimese? Klassikaline filosoofiline antropoloogia – Antiikfilosoofiline määratlus, mille kohaselt on inimene keha ja hinge sümbioos ehk liitsubstants. Hing jaotatakse veel alamhingeks, mis määrab näiteks iseloomuomadused, ja Aristotelese järgi ka kosmiliseks hingeks, mis on seotud intellektuaalse mõtlemisega. Klassikaline filosoofiline antropoloogia määratleb inimest kui mikrokosmost, mis peegeldab suuremat maailma ja on sellega kas kooskõlas või vastuolus. Kristlik antropoloogia – Inimest mõistetakse kui jumala käe järgi loodud ülejäänud loodusest kõrgemat isendit, kes teeb vahet heal ja kurjal. Erinevalt loomadest ja muust loodusest on just inimene jumala proovikiviks, kellelt ta nõuab hingelist sisemist pöördumist. Kristliku antropoloogia järgi igatseb inimese hing elu paradiisis.
annaabi.ee 
