• Laastu laius – kaugus laastu külgpindade vahel • Laastu paksus – on määratud lõikeserva liikumise trajektooriga ja muutub liikumise käigus . Töödeldud pinna geomeetria Lõiketöötlemise kvaliteeti iseloomustatakse töödeldud pinnale jäävate töötlemisjärgede suuruse järgi . Töötlemise järljed töödeldud pinnal on : Töödeldud pinnal esinevad mikrokonarused ehk pinnakaredus Lõikeinstrumendi pöörlevast liikumisest tulenevad lained ehk kinemaatiline laine Puidu jääkpingetest tulenevad ebatasasused . Pinnakaredus on detaili pnna reljeefi moodustavad suhteliselt väikese sammuga ebatasasused, mida vaadeldakse teataval kindlal alal ehk lähtepikkusel Puidu pinnakareduse moodustavad : Puidu anatoomilise ehituse elemendid ( aastarõngad, sooned)
olemasolul). Mistahes ionisatsiooni astme korral saabub dünaamiline tasakaal, mil igal hetkel lagunevate molekulide arv võrdub taastuvate molekulide arvuga (ioonide molisatsiooni elektroodide ja remolisatsiooni tulemusel). Keevitamisel saadakse kaare süütamiseks vajalik algionisatsioon elektroodi kokkupuutel detailiga ning selle kiire eemaldamisega küllaldase kauguseni. · elektroodi eemaldamisel detailist venivad sulanud mikrokonarused välja ja ahenevad, · läbiva voolu tihedus suureneb ning katkemisel saavutab väärtuse, kus metalliosakesed aurustuvad · kõrge temperatuuri tõttu tekib suur metalliaurude ioniseerimine ning elektroodide vahe muutub elektrit juhtivaks ja elektrikaar süttib ka üsna madala potentsiaalide vahe korral · kuumenenud elektroodiotstes saavutavad elektronid nii suure kineetilise energia, et on võimelised katoodilt väljuma (elektronide termoemissioon)
olemasolul). Mistahes ionisatsiooni astme korral saabub dünaamiline tasakaal, mil igal hetkel lagunevate molekulide arv võrdub taastuvate molekulide arvuga (ioonide molisatsiooni elektroodide ja remolisatsiooni tulemusel). Keevitamisel saadakse kaare süütamiseks vajalik algionisatsioon elektroodi kokkupuutel detailiga ning selle kiire eemaldamisega küllaldase kauguseni. elektroodi eemaldamisel detailist venivad sulanud mikrokonarused välja ja ahenevad, läbiva voolu tihedus suureneb ning katkemisel saavutab väärtuse, kus metalliosakesed aurustuvad kõrge temperatuuri tõttu tekib suur metalliaurude ioniseerimine ning elektroodide vahe muutub elektrit juhtivaks ja elektrikaar süttib ka üsna madala potentsiaalide vahe korral kuumenenud elektroodiotstes saavutavad elektronid nii suure kineetilise energia, et on võimelised katoodilt väljuma (elektronide termoemissioon)
olemasolul). Mistahes ionisatsiooni astme korral saabub dünaamiline tasakaal, mil igal hetkel lagunevate molekulide arv võrdub taastuvate molekulide arvuga (ioonide molisatsiooni elektroodide ja remolisatsiooni tulemusel). Keevitamisel saadakse kaare süütamiseks vajalik algionisatsioon elektroodi kokkupuutel detailiga ning selle kiire eemaldamisega küllaldase kauguseni. · elektroodi eemaldamisel detailist venivad sulanud mikrokonarused välja ja ahenevad, · läbiva voolu tihedus suureneb ning katkemisel saavutab väärtuse, kus metalliosakesed aurustuvad · kõrge temperatuuri tõttu tekib suur metalliaurude ioniseerimine ning elektroodide vahe muutub elektrit juhtivaks ja elektrikaar süttib ka üsna madala potentsiaalide vahe korral · kuumenenud elektroodiotstes saavutavad elektronid nii suure kineetilise energia, et on võimelised katoodilt väljuma (elektronide termoemissioon)
keevitatud. Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused (madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon, kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrdereziimist. Tapi ja kus ZH tegur, mis arvestab kaashambapindade kuju, ZM tegur, mis arvestab laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis. hammasrataste materjalide mehaanilisi omadusi,(MPa) ½ Z tegur, mis arvestab Hõõrdetakistus kasvab väga suureks . Piirmäärimist isel. pidev, kuid üliõhuke kontaktjoone kogupikkust, Ht arvutuslik eriringjõud, N/mm. absorbeerunud õlikelme tapi ja lina pindadel, mis pindu omavahel lahutab, välistamata aga kõrgemate konaraharjade omavahelist kontaktis ja laagrite kulumist.
neile mõjuvad koormised. Laagrikerad võivad olla terviklikud või poolitatavad, valatud või keevitatud. Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused(madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon, kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrdereziimist. Tapi ja laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis. Hõõrdetakistus kasvab väga suureks . Piirmäärimist isel. pidev, kuid üliõhuke absorbeerunud õlikelme tapi ja lina pindadel, mis pindu omavahel lahutab, välistamata aga kõrgemate konaraharjade omavahelist kontaktis ja laagrite kulumist. Laagri eelistamine tööreziim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud. 57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja täpsus, Veerelaagrite koostisosad
32 Libisemisel kahe keha eralduspinnal tekkivad molekulaarjõudude toimel nihkepinged n Need pinged korrutades faktilise kontaktpinnaga Ar määravad hõõrdejõu, mida nimetakse hõõrdejõu molekulaarseks komponendiks Tm Tm = n A r (3.2) Normaaljõud kontaktpindadel võivad ületada materjali voolavuspiiri ja põhjustada materjalis plastilise deformatsiooni. Seejuures kõvema materjali mikrokonarused võivad tungida pehmema materjali sisse. Selle tulemusena libisemisel tekivad pehmema materjali pinnal liikumissuunalised vaod. Vastupanu vagude tekkele moodustab hõõrdejõu teise komponendi , mida nimetakse deformatsiooniks Td Seega molekulaar-mehaanilise teooria järgi hõõrdejõud T on arvutatav summaga T = Tm + Td (3.3) Bowdeni adhesioon-deformatsiooni teooria järgi hõõrdejõud on arvutatav valemiga
annaabi.ee 
