keskmiselt (83 kcal/cm2 aastas). Üldklimaatilised tingimused ei avalda erinevat mõju loodusele ega sotsiaalsele keskkonnale valla piires. Mikroklimaatiliselt on ebasoodsamad olud Pedja jõe lammil, kus on suurem öökülmaoht, rohkem esineb udusid ja kastet ning talvel võib esineda väike negatiivse temperatuuri erinevus kõrgemate aladega võrreldes. Üldplaneeringu seisukohalt sedavõrd väikesed erinevused erilist kaalu ei oma ning neid pole võimalik arvesse võtta. Mikroklimaatilisi tingimusi jõgede orgudes ei muuda sinna rajatud paisjärved, sest väikese mahu tõttu on nende veekogude soojuslik akumulatsioon väga väike ja mikroklimaatiline mõju veekogu lühiümbrusele praktiliselt määramatu. Veevarud: Puurmani valla vooluveekogud võib jaotada 5 gruppi: 1) Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid; 2) põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid;
Mere termilise inertsuse tõttu on aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks. Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus lühem. Ühtlasi on seal päikesepaistet rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suurem. Kõrgustike kliima erineb madalamate alade omast. Kõrguse suurenedes keskmine õhutemperatuur langeb, pilvisus ja sademete hulk aga suurenevad ning lumikatte kestus pikeneb ja paksus suureneb. Esineb märkimisväärseid mikroklimaatilisi erinevusi. 1.2. Päikesekiirgus Päeva jooksul maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk oleneb päeva pikkusest, päikese kõrgusest, pilvisusest ja atmosfääri puhtusest. Eesti kiirgusolude territoriaalse varieeruvuse põhjustavad peamiselt pilvisuse iseärasused. Erinevused on suuremad soojal aastaajal, kui sisemaal on soodsamad olud rünkpilvede tekkeks ja seega on võrreldes rannikualaga päikesepaistet vähem. Aastas on päikesepaistet keskmiselt 1600
TRÜ geograafia osakonna üliõpilaste poolt teostatud vaatlused on näidanud, et keskmise suurusega küngastel on suvel lõunanõlval mulla temperatuur keskmiselt 2--3° võrra kõrgem kui põhjanõlval. öökülmade perioodil ulatub temperatuuride erinevus suletud nõgude ja küngaste lagede vahel 8 kraadini. Suletud nõgudes tuleb öökülmi ette veel juunis ja isegi juulis. Künklikul maastikul on lumikatte jaotus ebaühtlane. Kõrgustiku mikroklimaatilisi iseärasusi peegeldavad hästi paljud elusa looduse sesoonse arengu nähtused, samuti avaldavad need iseärasused küllaltki suurt mõju põllumajanduslike tööde käigule (põldude eri ajal harimis- küpseks saamine jpm.). Vetevõrk Otepää kõrgustiku vetevõrgus on silmapaistev koht järvedel. Neid on siin 130. Keskmiselt tuleb üks järv iga 9 km2 kohta. Järvede kogupindala on aga ainult 14,3 km2.
suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat. On aga kindlaks tehtud, et üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Seepärast valitakse mikrokliima uurimisel vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitatakse neis toimuvaid füüsikalisi protsesse ja määratakse mikrokliimat iseloomustavad suurused. mikroklimaatilisi vaatlusi ei tehta pikema aja jooksul pidevalt, vaid perioodiliselt, kindlate ilmatüüpide puhul, kuid siis juba väga detailselt. Koha mikrokliima parandamise võimalused. Teades, kuipalju soojust kulub ühele või teisele protsessile, võib vajaduse korral neid soojushulki teataval määral reguleerida. Näiteks kuiva stepi pinnast niisutades suurendame auramist. Pinnase ja õhu soojendamiseks kulutatakse sel juhul vähem soojust ning nende temperatuur auramise tagajärjel langeb
temperatuuri erinevused nõlvadel on tingitud ekspositsioonist ja need esinevad ka teistel analoogilistel nõlvadel. Et mikroklimaatiliste tingimuste uurimisel tuleb teha vaatlusi paljudes punktides, ei ole võimalik neid korraldada pikema aja vältel nagu makroklimaatilisi vaatlusi. Pealegi vajatakse mikroklimaatiliste uurimiste tulemusi praktilises elus kiiresti, sest nende andmete rakendamise efektiivsus sõltub suurel määral andmete saamise kiirusest. Seepärast ei tehta mikroklimaatilisi vaatlusi pikema aja jooksul pidevalt, vaid perioodiliselt, kindlate ilmatüüpide puhul, kuid siis juba väga detailselt. Vaatlusi korraldatakse sõltuvalt eesmärgist ja konkreetsetest võimalustest (vaatlejate arvust, vajalike instrumentide hulgast jne) Koha mikrokliima parandamise võimalused. Teades, kuipalju soojust kulub ühele või teisele protsessile, võib vajaduse korral neid soojushulki teataval määral reguleerida. Näiteks kuiva stepi pinnast niisutades suurendame auramist
hilisemaks. Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus lühem. Ühtlasi on seal päikesepaistet rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suurem. Kõrgustike kliima erineb madalamate alade omast. Kõrguse suurenedes keskmine õhutemperatuur langeb, pilvisus ja sademete hulk aga suurenevad ning lumikatte kestus pikeneb ja paksus suureneb. Esineb märkimisväärseid mikroklimaatilisi erinevusi. Kliima muutused hilisjääajal: Viimase jääaja maksimumile ligikaudu 20 000 aastat tagasi järgnes kliima soojenemine. Maa kliima väljus jääajast ning suundus jäävaheaega. Suuri muutusi kliimasüsteemides mõjutavad maavälised parameetrid (päikesekiirgus), Maa orbitaalparameetrid ning maakera enda protsessid (soojuse transport hoovustega, mandrite asend ja mägede teke).
annaabi.ee 
