eelised: - elektiivne, hästi lokaliseeritav, mittekontaktne, protsess on hästi jälgitav ja kontrollitav,keskkonnasõbralik, rakendatav väga erinevat tüüpi objektide l 49. Kirjeldage räni-tehnoloogia põhilisi etappe toorainest kiipideni. näide: https://www.youtube.com/watch?v=Dr9QitCFUlQ Räni ehk silikoni on liivas ligikaudu 25%, kuid selleks, et seda kasutada pooljuhtide tootmiseks, peab räni olema 100% puhas. Puhtus on põhi sellele, et saavutada funktsiooni mikrokiipidel. Puhast silikoni kuumutatakse, kuni sulamiseni. Sulatatud silikon võimaldab keemiliste omaduste tõttu keemiliselt siduda tooraine ning jahutamisel tekkib pikk tahke räni toru. Kui protsess on lõppenud, siis lõpptulemus (tahke räni toru) on samade füüsikaliste näitajatega nagu orginaal tooraine materjal. Seejärel toimub lõikamine, kus toru lõigatakse waferiteks. Silikoni kasutatakse tema juhtiva omaduste poolest molekulaar struktuuris. Teatud tingimustel silikon juhib elektrit ja
maatriksit, mis on kindlas järjekorras sünteesitud või trükitud klaas või silikoon kiibile. DNA fragmentide hübridiseerumine fluorestseeruva prooviga detekteeritakse spetsiaalse aparatuuriga. Kliinilises praktikas ei ole DNA kiibid bakterite/viiruste diagnostikas erilist kasutust leidnud (liiga keeruline, ebakindel). Affymetrix, Qiagen , Nanochip (16S rDNA) pakuvad erinevaid mikrokiipidel põhinevaid lahendusi mikroobide testimiseks 25. Mendeli seadused Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus- Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes.
-Andmepanga valik: kus ja kuidas säilitada andmeid? Andmete eeltöötlus ja normaliseerimine: -Filtreerimine: müra (taustsignaal) kõrvaldamine? Madala intensiivsusega signaalid (spots)? Küllastunud signaalid? Madala kvaliteediga signaalid (ghosts spots, tolmu spots etc). -Ekstreemsed proovid? -Koduhoidjad (housekeeping) geenid = kontrollgeenid -Intensiivsusest sõltuv (tavalisene): globaalset intensiivsust või globaalset suhet kasutades arvutatakse üks normaliseerimifaktor Mikrokiipidel põhinevad valk-DNA seostumiskohtade uuringud: -Kaardistamine kasutades kromatiini immunopretsipitatsioonitehnikaid ja kiipe. -----Valgud ristseotakse (crosslinking) genoomsele DNA-le in vivo. -----DNA lõigatakse ensüümidega või mehhaniliselt -----DNA-valk kompleksid immunopretsipiteeritakse -----Eri allikatest pärit (kotroll ja test DNA) kompleksidega seostatakse linkerid ja amplifitseeritakse ning märgistatakse erinevate värvidega -----Tulem hübridiseeritakse kiipidele
Aju ,,võimsus" on palju palju suurem kui kõik teadaolevad arvutid kokku. Kuid praegugi püütakse luua arvutitega tehisintellekte ja tehisreaalsusi. Kuid need ei ole võrreldavad siiski sellega, mida on aju võimaline tegema. Praegused arvutid on sellise maailma tegemiseks liiga algelised. Ilmselt tulevikus on arvutid võimalised matkima aju töö protsesse ja seda täies ulatuses. Kuid see on alles tulevikus. Arvutitega loodud virtuaalmaailmad ,,eksisteerivad" mikrokiipidel ja transistoritel. Elektroonika on arvuti üks lahutamatuid koostisosasid. Kuid aju virtuaalne reaalsus eksisteerib just neuronite võrgustikel. Miljardid ja miljardid närvirakud ehk neuronid genereerivad kõik ühtse töö tulemusena virtuaalse maailma, mis on ise muidu identne ,,pärisreaalsusega". Selle eest vastutavad tuhanded neuronite populatsioonid ja peaaegu kõik aju piirkonnad või osad. Aju tööpõhimõtteid rakendatakse ka personaalarvutite informatsioonitöötluses
Aju ,,võimsus" on palju palju suurem kui kõik teadaolevad arvutid kokku. Kuid praegugi püütakse luua arvutitega tehisintellekte ja tehisreaalsusi. Kuid need ei ole võrreldavad siiski sellega, mida on aju võimaline tegema. Praegused arvutid on sellise maailma tegemiseks liiga algelised. Ilmselt tulevikus on arvutid võimalised matkima aju töö protsesse ja seda täies ulatuses. Kuid see on alles tulevikus. Arvutitega loodud virtuaalmaailmad ,,eksisteerivad" mikrokiipidel ja transistoritel. Elektroonika on arvuti üks lahutamatuid koostisosasid. Kuid aju virtuaalne reaalsus eksisteerib just neuronite võrgustikel. Miljardid ja miljardid närvirakud ehk neuronid genereerivad kõik ühtse töö tulemusena virtuaalse maailma, mis on ise muidu identne ,,pärisreaalsusega". Selle eest vastutavad tuhanded neuronite populatsioonid ja peaaegu kõik aju piirkonnad või osad. 17
Aju „võimsus“ on palju palju suurem kui kõik teadaolevad arvutid kokku. Kuid praegugi püütakse luua arvutitega tehisintellekte ja tehisreaalsusi. Kuid need ei ole võrreldavad siiski sellega, mida on aju võimaline tegema. Praegused arvutid on sellise maailma tegemiseks liiga algelised. Ilmselt tulevikus on arvutid võimalised matkima aju töö protsesse ja seda täies ulatuses. Kuid see on alles tulevikus. Arvutitega loodud virtuaalmaailmad „eksisteerivad“ mikrokiipidel ja transistoritel. Elektroonika on arvuti üks lahutamatuid koostisosasid. Kuid aju virtuaalne reaalsus eksisteerib just neuronite võrgustikel. Miljardid ja miljardid närvirakud ehk neuronid genereerivad kõik ühtse töö tulemusena virtuaalse maailma, mis on ise muidu identne „pärisreaalsusega“. Selle eest vastutavad tuhanded neuronite populatsioonid ja peaaegu kõik aju piirkonnad või osad. Aju tööpõhimõtteid rakendatakse ka personaalarvutite informatsioonitöötluses
annaabi.ee 
