Inimesed on üksteisega tihedas emotsionaalses seoses. Normaalseks eluks vajab inimene teisi inimesi, nende seltskonda. Me ei ole üksi olles võimelised tüeliseks rõõmuks, lõbusad olema ja naerma. Ka kurbust ja masendust aitavad kaasinimesed kergemini üle elada. Sattudes keskkonda, kus valitseb sundimatu , sõbralik või vastupidi, pingeline, ärev atfosfäär, ,,nakatub" inimene kergesti ja langeb paratamatult selles mikrokeskkonnas valitseva meeleolu alla. Kaastunne teise inimese rõõmudele ja muredele on isiksuse joon, mille pannakse alus varajases nooruses lapse ja vanemate emotsionaalses suhtlemises. Kaastunne on tervikliku ja tasakaalustatud isiksuse tunnuseks. (Bachmann ja Maruste, 2003: 217) 4 2. EMOTSIOONIDE LIIGID Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid:
Alates toitlustusteenindajatest, sekretärist ja õppejõududest kuni ja juhtkonnani välja – kõik peavad juhinduma oma igapäevategevuses ühtsetest põhimõtetest. EHTE ei soovi olla valdkonnas eristuv mitte ainult oma teenuste ja eesmärkide poolest, vaid ka oma töötajate käitumise poolest, kes EHTE-t avalikkuse ees esindavad. EHTE töötajad on missioonitundega, organisatsioonile lojaalsed ning moodustavad mikrokeskkonnas olulise rolli nii teeninduslikust, kui ka administratiivsest seisukohast. EHTE-s töötab 28 inimest, kelle tööülesanded on jagatud selliselt, et lisaks põhitööle täidab töötaja ka administratiivset rolli. Töötajad on EHTE identiteediks, sest vaid vaimustunud haaratud töötajad suudavad tekitada ka klientides (õppurid) vaimustuse EHTE suhtes. Koostööpartnerid Organisatsioonid: EV Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Teeninduse
ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse tõus mõju klientide ostuharjumustele, tooteeelistusele jne.), tehnoloogiline keskkond, majanduslik keskkond, rahvusvaheline keskkond (näit. Euroopa Liidu laienemine), juriidilis-poliitiline keskkond, ökoloogiline keskkond. Ökoloogilise keskkonna mõju näide huvigruppide käitumise
mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik miline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse tõus mõju klientide ostuharjumustele, tooteeelistusele jne.), tehnoloogiline keskkond, majanduslik keskkond, rahvusvaheline keskkond (näit. Euroopa Liidu laienemine), juriidilis-poliitiline keskkond, ökoloogiline keskkond.
annaabi.ee 
