Vasospasm – Arteriit- arteri põletik Infarkt Nekroosikolle, mille põhjuseks on kas arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia (isheemiast tingitud nekroos). Etioloogia- Arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia. Enamasti koagulatsiooninekroos, st. kolle on tihke. Ajukoes aga kollikvatsiooninekroos e koepehmestus. Millest sõltub infarkti kuju? - Elundi veresoonte arhitektoonikast. Mikroinfarkt- väikesekoldeline Makroinfarkt- kogu elundi kärbu Valge infarkt – e. isheemiline (südames, neerudes, põrnas, platsentas tihke, ajus entsefalomalaatsia (tegelikult hallikaskollane) Punane infarkt – e. hemorraagiline- (kolle mustjaspunane, verega läbiimbunud) kopsus, sooles,ajus. Millest sõltub lõpe? – tekkekiirusest, abi saamisest, ravist, infarkti suurusest, asukohast, inimese terviseseisundist ja eriti arterite seisundist enne infarkti, inimese eluviisist jms.
Enamasti on tegemist koagulatsiooninekroosiga, st. kolle on tihke, ajukoes aga tekib kollikvatsiooninekroos ehk koepehmestus. Värvuse järgi jaotatakse: - valge ehk isheemiline- südames, neerudes, põrnas, platsentas tihke, ajus entsefalomalaatsia (tegelikult hallikaskollane - punane ehk hemorraagiline- kolle on mustjaspunane, verega läbiimbunud- kopsus, sooles,ajus. Infarkti kuju sõltub elundi veresoonte arhitektoonikast. Infarkt võib olla mikroinfarkt, kogu elundi kärbus. Infarkti staadiumid: demarkatsioonpõletik- põletikuline ääris demolisatsioon- fagotsüüdid organiseermine, hüalinioos, tsüsti teke (märja puhul) Infarkti lõpe sõltub: · infarkti tekkekiirusest · abi saamisest (nt trombi kirurgiline eemaldamine, trombolüütiline ravi) · ravist · infarkti suurusest (kas makro- või mikroinfarkt) · asukohast (kas elutähtis oragan, kas hapnikuvaeguse suhtes tundlik
peale. Lõpptulemusena sõlmiti 2. veebruaril 1920 Tartus rahuleping, mida hiljem on nimetatud Eesti Vabariigi nurgakiviks ning mis kehtib tänapäevani. Rahulepingu allkirjad. Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla. Jaan Poska lõpp Sündinud Laiusel 12. jaanuaril 1866, sureb ta vaid pisut enam kui kuu aega pärast Tartu rahulepingu sõlmimist oma kodus Kadriorus. On 7. märts. Mikroinfarkt oli teda tabanud ka rahuläbirääkimiste ajal Tartus. Ja vastu arsti tahtmist jätkas ta siiski mõõdukal määral hea prantsuse konjaki tarvitamist, et end vormis hoida. Et Tartu rahu sõlmimine kogu Eesti rahvale oli hindamatu tähtsusega, siis saadeti nii vahetult pärast selle sündmuse toimumist manalasse varisenud riigimees viimsele teekonnale erilise pidulikkusega. Leinama jäi lesk viie tütre ja kahe pojaga, kellest noorem, Jüri, oli siis pisut üle ühe aasta vana. Jaan
kirjutab tütar Veera oma mälestustes, oli ema Constance, kes 1923. aastal 46aastaselt suri, sünnitanud kümme last, kellest Jaan Poska surma järel 1920 oli pärijatena elus kaheksa (Xenia, Veera, Tatjana, Jaan, Anna, Helene, Niina, Jüri). Jaan Poska perekonnaga (aastal 1906) Jaan Poska lõpp Sündinud Laiusel 12. jaanuaril 1866, sureb ta vaid pisut enam kui kuu aega pärast Tartu rahulepingu sõlmimist oma kodus Kadriorus. On 7. märts. Mikroinfarkt oli teda tabanud ka rahuläbirääkimiste ajal Tartus. Ja vastu arsti tahtmist jätkas ta siiski mõõdukal määral hea prantsuse konjaki tarvitamist, et end vormis hoida. Et Tartu rahu sõlmimine kogu Eesti rahvale oli hindamatu tähtsusega, siis saadeti nii vahetult pärast selle sündmuse toimumist manalasse varisenud riigimees viimsele teekonnale erilise pidulikkusega. Leinama jäi lesk viie tütre ja kahe pojaga, kellest noorem, Jüri, oli siis pisut üle ühe aasta vana
Eesti esimese põhiseaduse väljatöötamisel. 23. oktoobril 1919 oli J. Poska ühehäälselt valitud põhiseaduskomisjoni esimeheks. Pärast Tartu rahu sõlmimist võttis ta aktiivselt osa põhiseaduse väljatöötamisest, eriti vaidlustest presidendi-institutsiooni ümber. 4. märtsil võttis ta osa komisjoni istungist, 6. märtsi õhtul viibis heatujulisena ühes suuremas seltskonnas, kuid 7. märtsil leiti ta kodust surnuna, surmapõhjuseks tuvastati teda varem tabanud mikroinfarkt ja liigse konjaki tarbimine. Et Tartu rahu sõlmimine kogu Eesti rahvale oli hindamatu tähtsusega, siis saadeti nii vahetult pärast selle sündmuse toimumist manalasse varisenud riigimees viimsele teekonnale erilise pidulikkusega. Tema matustel kahetsesid suurmehe kaotust sajad eestlased, kes olid oma vabast tahtest austuse üles näitamiseks kohale läinud. Peale Jaan Poska surma viidi tema hauale hulgaliselt lilli veel mitmeid kuid.