GOLGI KOMPLEKSIS jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekese ja lüsosoomidesse. Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemuses on DNA ja RNA molekul, harjased. Mitokondrite põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. TSÜTOSKELET on valguline võrgustik tsütoplasmas, annab organismile tugisüsteemi ja liikumise. Valguline võrgustik koosnab: *peenetest niitidest ekh mikrofilamentidest. *keskmise jämedusega niidid *jämedad niidid ehk mikroturukese ehk mikrotuublid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuublitest. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. TAIMERAKK *ümbritseb rakukest- kaitse ül välismõjude eest, turbori(siserõhu) eest, taime püsimine, kuju andmine.
sisaldab raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumise kohaks ja aitab säilitada raku kuju. Aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. Tsütoskelett - valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks. Ülesanded: seob raku ühteks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja nende organellide liikumises. Ehitus: koosneb peenetest valguniitidest ehk mikrofilamentidest. Keskmise jämedusega valguniidid annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju. Jämedad valguniidid ehk mikrotorukesed on seest õõnsad. Rakutuum - membraaniga ümbritsetud tuum, kus asub pärilikkusaine DNA. Ülesanded: juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Membraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid. Ehitus: ümar või ovaalne, piklikes rakkudes on piklik
10. Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga 11. Samblikud liitorganismid, mis moodustuvad seeneniidistikust ja rohevetikatest Penitsilliini valmistatakse rohehallikutest 6 Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuur. Toestab rakku, liigutab rakku ja tema organelle 1. Koosneb (vastavalt läbimõõdule) müofibrillidest (aktiin ja müosiin), mikrofilamentidest ja mikrotuubilitest (valgulised torud). 2. Tsentrosoom koosneb kahest risti olevast tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom. Tsentrosoomist tulevad kääviniidid tõmbavad raku jagunemise ajal kromosoomid lahti. Bakteritel ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoomi pole. 3. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju 4. Vibur on kõikide loomade spermidel ja paljudel ainuraksetel Bakterid
moodustumine kloroplastides. 18. Tsütoskelett, erinevad tüübid, nende koostis, ehitus, ülesanded. Tsütoskelett- rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine. Lisaks moodustab tsütoskelett rakujätkeid, osaleb raku migratsioonis, signaaliülekandes ning ainete transpordis. Tüübid, koosneb: 1) mikrofilamentidest ehk aktiinifilamentidest (läbimõõt 6–7 nm), ül: Aktiinifilamentide pikenemine polümeriseerumisel võimaldab deformeerida rakumembraani, moodusada jätkeid ja raku liiteid. 2) intermediaarsetest filamentidest (läbimõõt 8–10 nm), ül: olulised raku kuju säilitamisel ning mängivad tähtsat rolli rakkude omavaheliste ning rakkude ja rakuvälise maatriksi vaheliste liiduste moodustumisel. 3) mikrotuubulitest (läbimõõt 15–20 nm)
polaarrakud. Äädikakärbsel on superfitsiaalne lõigustumine. Süntsütiaalse blastodermi ühises tsütoplasmas jagunevad tuumad ning rakkude membraane peale munaraku membraani ei eksisteeri – toimub karüogenees ilma tsütogeneesita ehk süntsüütium. Energiidid on süntsütiaalse blastodermi tuumad, mis sisaldavad oma väikest teritoriaalset tsütoskeleti saarekest, koosnedes tuuma ümbritsevatest mikrotorukestest ja mikrofilamentidest. Peale 13. jagunemist munaraku plasmamembraan voltub sisse tuumade vahele. Tekib lõigustumisvagu, mis on liikunud korteksisse, jaotades iga tuuma üksikusse rakku, mille tulemusena tekib rakuline blastoderm (6000 rakku). Esimesed mononukleaarsed rakud tekivad blastodermi 25 posterioorsesse piirkonda, neid nimetatakse polaarrakkudeks. Polaarrakkudest saavad äädikakärbse sugurakud.
annaabi.ee 
