30) Märgi seenhaigused: kliiketendustõbi, krüptokokkoos, kandidoos, onühhomükoos. 31) Seeni ei ravita antibiootikumidega. 32) Seened on eukarüoodid ehk päristuumsed. 33) Paljud mükoosid on seotud kindla geograafilise piirkonnaga või siis on oportunistliku iseloomuga. 34) Seeninfektsioonide laboratoorseks diagnoosimiseks kasutatakse enamasti esmast algmaterjali mikroskoopiat ja seene puhaskultuuri isoleerimist 35) Seened kasvavad mikrobioloogilistel söötmetel aeglaselt, mistõttu neid kasvatatakse kuni neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos
Nähtavus on sudu korral alla 10 km (võrdne uduvinega), aga õhus leidub väikesi piisakesi, mis on liikluse või tehase poolt tekitatud aerosoolid ja saasteained. . 8. Mis on looduslikud saastajad? Saasteaineid satub õhku vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside tagajärjel. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO2 . Mikrobioloogilistel protsessidel tekib õhku H2S. Kõdunemisel ja lagunemisel moodustuvad CO, CO2, NH3 9. Loetle eluruumides esinevaid saastealikaid. Ehitus ja põrandakattematerjalid, mööbel jm. Päikesekiirgus lagunab plaste jt. Polümeermaterjale. Soojuse, valguse ja õhuhapniku mõjul kõrgmolekulaarsed ained vananevad ning ümbritsevasse keskkonda eritub mürgiseid ja lõhnavaid aineid. Linnaõhk on saastunud, kuid eluruumid võivad olla veel küme ja rohkemgi korda saastunud
(kakao ubade saastumine) Kodujuust, kohupiim, kohupiimapasta Hallitus ja pärmseened, Listeria monocytogenes, Salmonella, enterotoksigeenne Staphylococcus aureus TOOTMISHÜGIEENI KONTROLLMEETODID Tootmisprotsessi kontrollimine kohapeal visuaalne ruumide ja seadmete puhtuse jälgimine; käitlemise nõuetele vastavuse jälgimine; kiirtestid Proovide uurimine ettevõtte laboratooriumis põhineb analoogselt akrediteeritud laboratooriumis tehtavatel mikrobioloogilistel analüüsidel. Proovide analüüs riiklikus referentlaboratooriumis TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL Õhk võib olla saastunud perekondadesse Bacillus, Micrococcus, Staphylococcus, Aeromonas kuuluvatest liikidest. Pärmseentest sagedamini perekonna Torulopsis esindajad. Hallitusseentest võib õhus sagedamini esineda Aspergillus ja Penicillum perekondade esindajad. Õhk võib mõjutada toodete mikrobioloogilist kvaliteeti, lühendada
identifitseerimisel? Rakutunnustest võetakse arvesse: kuju, suurus, rakkude vastastikune asetus, liikuvus, viburite esinemine, paiknevus, endospooride esinemine ja asetus , kapsli esinemine. 6. Kas on võimalik söötme omaduste põhjal määrata mikroobide liikuvust? Liikuvad bakterid annavad söötmes hargnenud, suletaolise kasvu. Mitteliikuvad organismid annavad piki külvi joonekujulise koloonia. 7. Millist skeemi kasutatakse toiduainete mikrobioloogilistel analüüsil bakterite identifitseerimiseks sugukonnani või perekonnani? 8. Millised etapid nähakse ette bakterite esmasel identifitseerimisel Shewan'i skeemi järgi? 9. Kuidas määratakse glükoosi kasutamist mikroorganismide poolt? 10. Kuidas määratakse kindlaks mikroorganismi võime fermentatiivselt kasutafa glükoosi? Glükoosi metaboliseerimisel tekib rida saadusi, milliseid just, sõltub ensüümidest, mida mikroorganism toodab. Happe moodustamisele viitab söötme värvi muutus
Sageli käsitletakse neid ühiselt ja tähistatakse NOX . "NO2 on pruun lämmatava lõhnaga väga mürgine gaas, keemiliselt tugev oksüdeerija, mis kuulub kasvuhoonegaaside hulka "(Sepp 1994,lk. 4). Siiski annab ta T. Frey(1993) andmeil kogumõjust kliima soojenemisel 4%. Looduslikult lendub lämmastikku õhku looduslikest aineringetest. Selle ringkäigu vaheproduktidena eraldub õhku ka ammoniaaki ja dilämmastikmonooksiidi N2O. R. Sepa (1994) andmeil tekib mikrobioloogilistel protsessidel vabanenud ammoniaagist ja dilämmastikmonooksiidist edasiste muundumiste käigus lämmastikdioksiid NO2 . NO2 looduslikuks allikaks on ka äike ja metsatulekahjud. Samas satub väga palju lämmastikühendeid atmosfääri tänu inimtegevusele. Johnson ja Crutzen pidasid nende ühendite atmosfääri sattumisel silmas reaktiivlennukeid. Lennukimootoritest paiskuvad lämmastiku oksiidid otse tropopausi ja stratosfääri alaossa. Samamoodi süüdistatakse
annaabi.ee 
