Hüdrolüüsi viivad läbi ensüümid (valendiku faasi ensüümid ja membraani faasi ensüümid). Seedenõresid toodavad süljenäärmed, maonäärmed, soolenäärmed, pankreas, maks. Seedenõred sisaldavad ensüüme, mida vabastatakse seedetrakti toiduosakeste lagundamiseks. 25 kg koer toodab ööpäevas 5 l seedenõresid. Mikrobiaalne seede – molekulaarsed substraadid lõhustatakse bakterite jt mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Ensüümid, mis lõhustavad, on mikrobiaalset päritolu, see on tunduvalt aeglasem kui peremeeslooma keemiline seede ja substraate muundab tunduvalt rohkem. Toimub kas eespool või tagapool magu. Kui eespool, siis toimub eesmaos (ruminadid, kaamlid). Hobusel ja rotil pole eesmagu, neil toimub mingi fermetatiivne seede mao proksimaalses näärmetus osas. Pärast peensoolt toimub fermetatsioon umbsooles ja käärsooles. Imendumine – seedeproduktide liikumine läbi peensoole limaskesta veresoonte süsteemi laialijaotamiseks
Mikrobioota püsilikkus § Mikrobioota püsilikkus (stabiilsus) on omadus säilitada muutuvates tingimustes vastavale mikrobiotoobile iseloomulik ja stabiilne mikroobide kvantitatiivne koostis s.o. resident- ja transiitmikroobide tasakaal (enamasti residentsed mikroorganismid domineerivad transiitsete üle) ning individuaalne eripära. § Mikroorganismide normaalset vahekorda makroorganismiga nimetatakse eubioosiks. § Eubioos - kujutab endast teatud biotoobi normaalset mikrobiaalset asustatust, s.o. selle biotoobi mikroorganismide kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise statistilist normi. Eubioosi korral on mikrobioota makroorganismiga dünaamilises tasakaalus. Düsbioos § Düsbioos - mitmesugustel põhjustel tekkinud nimetatud tasakaalu häirumine. Düsbioosi korral esineb mikrobiotsönoosis residentsete ja transiitsete mikroorganismide normaalse vahekorra muutus. Nimetatu väljendub eeskätt
Ülemäärane valkude tarbimine pole samuti otstarbekas, sest organism ei suuda seda ära kasutada ja see väljutatakse N-ühenditena. Valguainevahetuse vaheproduktina moodustub ammoniaak, mis on mürgine ühend ning muudetakse maksas karbamiidiks. Viimane läheb neerudes uriini koostisse. Mäletsejaliste maksas moodustuvast karbamiidist viiakse osa verega vatsa tagasi, kus selle tarbivad bakterid, moodustades mikrobiaalset valku. Valkude roiskumisel seedetraktis tekib mürgiseid amiine, indooli, fenooli ja kresooli. Ka need kahjutustatakse maksas, nende suur kontsentratsioon võib aga põhjustada maksa talitluse häireid. Kui organism on piisavalt varustatud süsivesikute ja rasvadega, siis valke kasutatakse peamiselt sünteesiprotsessideks, energia saamiseks aga minimaalselt, selles avaldub teiste toitainete valke säästev toime.
Ülemäärane valkude tarbimine pole samuti otstarbekas, sest organism ei suuda seda ära kasutada ja see väljutatakse N-ühenditena. Valguainevahetuse vaheproduktina moodustub ammoniaak, mis on mürgine ühend ning muudetakse maksas karbamiidiks. Viimane läheb neerudes uriini koostisse. Mäletsejaliste maksas moodustuvast karbamiidist viiakse osa verega vatsa tagasi, kus selle tarbivad bakterid, moodustades mikrobiaalset valku. Valkude roiskumisel seedetraktis tekib mürgiseid amiine, indooli, fenooli ja kresooli. Ka need kahjutustatakse maksas, nende suur kontsentratsioon võib aga põhjustada maksa talitluse häireid. Kui organism on piisavalt varustatud süsivesikute ja rasvadega, siis valke kasutatakse peamiselt sünteesiprotsessideks, energia saamiseks aga minimaalselt, selles avaldub teiste toitainete valke säästev toime. Koevalkude lagundamine,
annaabi.ee 
