Peale peapealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe. Madalamail, väga hõredasti asustatud liivikute leede-,leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2] 1.1.6 Vetevõrk Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. [1] Vooluveekogud on Karulas väikesed, sest koht asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda
Peale peapealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe. Madalamail, väga hõredasti asustatud liivikute leede-,leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2] 1.1.6 Vetevõrk Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. [1] 6 Vooluveekogud on Karulas väikesed, sest koht asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Väikese
Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. Limused ja kaanid Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.
hooldatud märgalade võsastumine. Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Veestik Karula kõrgustik on Kagu-Eesti tähtsamaks veelahkmeks. Põhja ja loodeosa veed jõuavad Soome lahte, kõrgustiku lõunaosa veed aga Riia lahte. Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Enamasti on järved õõtsikulise kaldaga, liivarandu leidub vähem. Väikesed madala ja mudase põhjaga järved on soodsaks kasvukohaks paljudele taimedele, mõnel juhul katavad viimased pea kogu veepinna. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv.
Novell täis hullumeelset fantaasiat. Seal aimata tõelist Gailitit. 1918 ,,Muinasmaa" suvitusromaan. 1919 ilmus novell ,,August Gailiti surm" - selles novellis peavad inimesed verist sõda. Ühes kohas kirjeldab lahingut. Naturalistlik pilt, kuidas surnukehi lubjaaukudesse pannakse ja kerjuseid neid tükeldavad ja koju söögiks tassivad. Siis algab aga öö - inimesed lähevad lokaalidesse pidutsema otsides joobumist ja armastust. Ja järgnevad kaunid armastuseavaldused Siki-Mikile. Ülelaululik, poeetiline. Inetuse-esteetika kõrvuti ülima iluga. 1919 ,,Rändavad rüütlid" - räägib kuidas mereõnnetusest pääsevad eluga naine ja madrus. Nad jõuavad vaevu kaldale ja majja, kus elasid kolm meest. Rätsep, lõõtsapaikus ja kirstu panija. Majutasid neid ja mõne aja pärast madrus suri. Naine jäi sinna elama ja mida kauem ta seal elas, seda enam haaras ta võimu endale. Mehed unistasid, et kui vaid pääses selle naise alt vabaks
annaabi.ee 
