edendada demokraatiat, kodanikuühiskonda ja turumajanduslikke reforme. President Ilves ja peaminister Gurgenidze peatusid ka Euroopa naabruspoliitika teemal, mis kummagi hinnangul vajab edasiarendamist idasuunal. Kohtumisel tõdeti, et Euroopa energiajulgeoleku küsimuste selgitamine ning päevakorras hoidmine on idasuunalise naabruspoliitika kujundamise raames jätkuvalt oluline. Peaminister Gurgenidze tutvustas president Ilvesele Gruusia presidendi Mikheil Saakasvili poolt eile tehtud ettepanekuid Abhaasia konflikti lahendamiseks. Kõneledes Gruusia sisepoliitikast, toonitas Eesti riigipea vajadust tagada maikuus eesootavate parlamendivalimiste vastamine rahvusvahelistele normidele, et neid saaks pidada vabadeks ja õiglasteks. Valimiste sujuva läbiviimise eesmärgil nõustavad Eesti esindajad ka Gruusia keskvalimiskomisjoni. Eesti riigipea tunnustas tehtud edusamme Gruusia majandusarengus, öeldes, et riigi edukus
Rein Puusepp, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, ettevõtjad Vello Saal, Jüri Kask ja Väino Ruul. OÜ Arcus Projekt peainsener Ludvig Tamman, kaitseväe erukapten Harald Nugiseks, kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, väliseestlane Gunnar Hiis, Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes, peaminister Mart Laar, Soomega sõprussuhted rajanud Eero-Juhani Hankala, Memento Pärnu ühenduse aseesimees Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakasvili. 2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga. Tekstiilikunstnik Lea Valter kinkis pühakojale vaiba, millel on kujutatud okaskroon ja selle keskel tikitud kristliku sümbolina rist. Võidupüha eelsel jmalateenistusel, 17. juunil 2001 kinkis Naiskodukaitse kogudusele lipu, mille andis üle Naiskodukaitse ülem Dagmar Mattiisen
Vastuolust arenes välja kombinatsioon riigisisesest ja välisest sõjast. Ühel pool oli Gruusia, teisel pool aga Venemaa koos Lõuna-Osseetia ja Abhaasiaga. Mitmetel puhkudel rikuti sõjas ka rahvusvahelisi inimõigusi, seda eelkõige Lõuna-Osseetia relvastatud grupeeringute poolt, keda Vene armee ei suutnud kontrollida. Pärast viiepäevast sõdimist, alustasid 12. augustil 2008 Vene president Dmitri Medvedev, Gruusia president Mikheil Saakasvili ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy relvarahu läbirääkimisi. Sarkozy vahendas sealjuures Euroopa Liidu seisukohti. Sõda lõppes aga 15. augustil kui Saakasvili relvarahu lepingule alla kirjutas. (Asmus, 2010.) 3.3 Sündmused realismi valguses Üldiselt võib öelda, et Gruusia sõda vastab realismi põhimõtetele, sest tegu oli siiski eelkõige ühepoolse mõjuvõimu laiendamisega. Sõja tekkepõhjused on Venemaa võimu
eest nõus astuma SRÜ'sse. Venemaa sõda Tsetseeniaga tõi ka hõõrdumise Gruusia ja Vene vahel kuna Venemaa süüdistas Gruusiat Tsetseenia sissivõitlejatele võimalust kasutada Gruusia sadamaid. Teiseks pinnuks silmas oli Shevardnadze isiklikud suhtes USA'ga. Gruusiast sai USA abi suurvastuvõtja. Gruusia allkirjastas strategilise partnerluse NATO'ga ning on lubanud püüelda nii NATO kui ka EL liikmeks. 2003 astus Shevardnadze rahva nõudmisel tagasi,2004 valiti presidendiks Mikheil Saakashvili. Tema ees oli palju erinevaid probleeme: 230 tuhat sisemist põgenikku kurnasid majandust, rahu oli vaja tagada nii Abhaasias kui ka Osseetias, suhted Venemaaga endiselt kehvad jne. Ta tegi koostöös IMF'ga ja Maailma Pangaga majandusreformi, panustades "Siiditeele" kui transiidikoridorile. Saakashvili on võtnud endale lubaduse tõsta palkasid ja pensione ning juurida välja korruptsiooni. Põhiliseks välissuhete eesmärgiks jääb Gruusiale ühinemine NATO ja EL'ga.
annaabi.ee 
