Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedamat aega. See näitab ka riigi arengutaset, sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. Norra energiamajandus on vähe saastav keskkonnale ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Virmalised Norras esineb loodusnähtus, mida kutsutakse virmalisteks. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse
püriiti, niklit, rauamaaki, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib, põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad, mis on ehitatud kärestikele, koskedele, kiirevoolulistele jõgedele. Need saastavad vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Hea lahendus Norrale oleksid veel tuulikud, sest Norra on avatud meretuultele ja rannikumerre annaks paigaldada võimsaid tuuleparke, mis rahuldaksid riigi energiavajadust. Varem kaeti elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990. aastatel otsustas valitsus ehitada kaks gaasielektrijaama
avataud meretuultele. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. See näitab ka riigi arengutaset, sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. See saastab vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. 31 5. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONUD Üldiselt tundub, et Norra ei ole agar liituma rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Kuid siiski kuulub Norra osadesse Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:
ELi prognoos: tänavu tabab suurim kukkumine Läti majandust 19.01.2009 Postimees Euroopa Liidu täna avaldatud vaheprognoosi järgi võib Lätit oodata 2009. aastal ees regiooni kõige järsem majanduslangus, kui sisemajanduse koguprodukt (SKP) vajub 6,9 protsendiga miinusesse. 2010. aastal muutub Läti seisund küll veidi paremaks, kuid SKP võib lõpetada aasta tõenäoliselt 2,4 protsendiga miinuspoolel. Leedu majandus langeb sel aastal oletatavalt 4,0 protsenti ja 2010. aastal 2,6 protsenti. Eesti, millele ennustatakse selleks aastaks 4,7protsendist kukkumist, lõpetab 2010. aastal loodetavasti aga 1,2 protsendise majandustõusuga. Soome, mis 2008. aasta lõpetas 1,5protsendise majanduskasvuga, jääb 2009. aastal oletatavasti 1,2 protsendiga miinusesse. Järgmisel aastal on tõenäoline SKP 1,2protsendine juurdekasv.
annaabi.ee 
