jaapanlased ka raskemaid ja kergemaid vigastusi. Osa laevade vigastused osutusid niivõrd tõsiseks, et laevad jäid kuni sõja lõpuni remonti. Laevadel sai surma 4900 ja haavata 4800 ameeriklast. Samuti hävis tabamuse saanud laevadel enamasti ka hulk lennukeid. Kokkuvõttes oli surmalendurite taktika igati efektiivne. Oktoobrist 1944 kuni juulini 1945 uputatud laevade muljetavaldavas nimekirjas on: eskortlennukikandjad "Saint Lo", "Ommanney Bay" ja "Bismarck Sea", 14 hävitajat, 3 miinitraalerit, 1 allveelaevahävitaja, 2 torpeedokaatrit, 14 erineva suurusega dessantlaeva, 8 transpordilaeva ja 1 tanker. Lisaks said suured "Essex"-tüüpi lennukikandjad "Bunker Hill", "Franklin" ja "Enterprise" Okiwana lahingus nii raskeid vigastusi, et jäid kuni sõja lõpuni remonti. Loomulikult võimendas Jaapani sõjapropaganda kamikazede edu tohutult üle. Selle järgi uputati USA lennukikandjaid kümnete ja teisi laevu sadade kaupa. Samal
Laevastiku alla kuuluvad mere-, õhu-, jalaväe- ja maismaakomponendid. Allveelaevu on laevastikus vaid üks. Põhirõhk on pandud pealvee laevadele ja eelkõige hävitajatele, mille ülesandeks on tagada 7 http://home.comcast.net/~lionelingram/MilitaryBalance_2012.pdf (12.02.13) 4 kaubalaevade turvalisus. Lisaks on Mustal merel 1 ristleja ning 12 fregatti ja korvetti. Vene laevastikele omaselt on ka 9 dessantlaeva ning 11 miinitraalerit. Merelennuvägi jaguneb kolmeks: pealveetõrje lennuvahendideks, allveelaevatõrje lennuvahendideks ja merepatrull lennuvahendideks. Merejalaväelasi on laevastikus üks mehaniseeritud brigaad ja ranniku kaitse üksusteks on raketi pataljon. Venemaa transpordib suurel hulgal naftat läbi Musta mere, mistõttu on see kaubandustee riigi majanduse seisukohalt strateegilise tähtsusega ning selle kaitsmisele pööratakse suurt tähelepanu. Musta mere laevastik on vananenud ja
Rünnak toimus pühapäeval 7. detsembri varahommikul kell 05:00 1941. aastal. Selle suurrünnaku organseerijaks oli admiral Isoroku Yamamoto, kuid plaani elluviijaks admiral Chhi Nagumo. Kasutada oli tal kuus lennukikandjat, mis mahutasid 450 lennukit, 4 ristlejat, 11 hävitajat ja 5 allveelaeva. Sihtmärgiks oli USA Vaikse ookeani laevastik, mis koosnes 93-st erilaevast, mille lhulgas oli 8 lahingulaeva, 8 ristlejat, 29 hävitajat, 5 allveelaeva, 9 miiniveeskajat, 10 miinitraalerit ja teisi abilaevu. Jaapanlaste õnnetuseks ja USA õnneks ei olnud mitte ühtegi USA lennukikandjat selle rünnaku ajal Pearl Harbori sadamas. Rünnaku tagajärjel oli uputatud 4 lahingulaeva ja 4 vigastatud, 3 ristlejat ja 3 hävitajat ja lisaks olid mõned abilaevad veel rivist väljas. Lisaks olid 188 lennukit hävitatud ning 159 lennuvõimetud. Inimkaotused ulatusid peaaegu 2500-ni. Kuna tegemist oli üllatusrünnakuga
Raskeristlejat "Kirov", üht hävitajat ja veel viit sõjalaeva vigastati raskesti. Balti laevastiku taandumisel Tallinnast uputati ning uppusid sõites miinile 46-67 laevastiku laevast: 3 4-st ujuvbaasist, 17 20-st transportlaevast, ainus tanker, 1 2-st jäälõhkujast, ainus ujuv töökoda, 3 päästelaeva, 6 13-st puksiirlaevast, 3 3-st motorpaati. Uppusid samuti 16 lahingulaeva 128-st: 5 miiniristlejat, 3 vahilaeva, suurtükilaev, 2 allveelaeva, torpeedokaater, 3 miinitraalerit, väikse jahilaev. Samal päeval tungisid Saksa väed Paldiskisse ja vallutasid linna. Võeti mitu tuhat vangi ja sakslaste kätte langes 6 rannapatareid. 1. septembril vallutasid sakslased Haapsalu ja Virtsu, viies seega lõpule kogu Eesti mandriosa puhastamise Punaarmeest. 1941. a. septembri alguses oli Virumaal Väike-Maarja lähistele Lebavere metsadesse maha jäänud üle 100 taganeva punaarmeelase. Väike-Maarja Omakaitse kutsus üles võitlusesse venelaste vastu. Tuli kokku 46 (48
annaabi.ee 
