Olenevalt sellest, kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega
Olenevalt sellest, kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus – 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump’i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega
vooluhulgal. Vooluhulga sesoonse muutumise amplituud oleneb kõige enam jõe toitumistüübist ja samuti vooluhulka reguleerivate suuremate seisuveekogude olemaolust või puudumisest jõgikonnas. Vooluveekogude, ka Võhandu jõe puhul määravad selle kvaliteeti neli põhikomponenti: 1) veekogu füüsikaline kvaliteet (eelkõige elupaikade mitmekesisus ning väärtuslike elupaigatüüpide rohkus); 2) veekogu hüdroloogiline reziim (eelkõige jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk); 3) veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise reostuse puudumine); 4) vooluveekogu tõkestamatus (loob kalastikule võimaluse ränneteks ning vabalr valda neile antud eluperioodil sobivamaid elupaiku). 3.2 Elustik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki:
Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi – suvine ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine miinimum on väiksem. Sanitaarvooluhulk – ökoloogiliselt vajalik minimaalne vooluhulk, mis peab jääma jõkke, et tagada jõe kui ökosüsteemi toimivus. Sanitaarvooluhulk on jäävaba perioodi (maist oktoobrini) 95% ületustõenäosusega kuu keskmine miinimumvooluhulk. Eestis on praegu kasutusel sanitaarvooluhulk, mis on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 39 „Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta.“ Paisust vahetult allpool olevas jõelõigus tuleb pidevalt tagada sanitaarvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on sanitaarvooluhulgast väiksem. 21. Maksimaalne äravool, seda mõjutavad tegurid ja arvutusalused.