1000,01-00 30,00% 2700 2825 28,2 7175 (10 000) Ma valisin need arvud ning määrad,kuna olemas olevad palga astmed ning astme tulumaksu protsendid vastavad ligikaudu hetkel ühiskonnas tegutsevale suhteliselt madalale majandusseisule. Esimese palga astme arvude vahemik on piisavalt madal,mis jääb tulumaksu nõudvast piirkonnast välja ning ühtlasi ligineb see summa Eesti miinimumpalgale,milleks on 278 eurot kuu kohta. Viimase palga astmega inimesed on võimelised kandma suuremat makuskoormust ning palk,mis neile kätte jääb on piisav eluga toime tulekuks. Astmeline tulumaks mõjub vaesematele ühiskonna gruppidele hästi,kuna nad peavad maksma tulumaksu nende palga võimekuse kohaselt. Kui kõrgepalgaline maksab rohkem tulumaksu,kärbib ta vaid luksuse tarbimist,sest äraelamise standard on tal juba saavutatud
peavad ka igasuguseid kalleid rohtusid ostma ja arste külastama, et tervemalt elada. Paljud pensionärid ongi endale varakult sääste kogunud, aga kuna igasugused hinnad pidevalt tõusevad, siis säästude väärtus aina kahaneb ja ikka on raske täisväärtuslikku elu elada. Miinimumpalka võiks ju tõsta näiteks riigikogulaste palkade arvelt. Miks küll peaksid riigitegelased saama nii ulmelist palka. Vähendades nende palka saaks ju miinimumpalgale oluliselt numbreid juurde lisada. Nii väikse palga suurus sunnib ka inimesi laenu võtma. Kui veel ollakse võlgades ka, siis on eriti raske toime tulla. Väike palk sunnib omakorda inimesi siit lahkuma nö parematele maadele. Kõige levinum näide on siis Soome. Sealsed palganumbrid on ju paremad. Näiteks mu isa sõber käib Soomes bussijuhiks. Ta saab seal palju rohkem palka, kui ta sa saaks siin sama ameti peal olles. Ja tunnistab, et elab palju paremini
· tööleping peab reeglina olema kirjalik, mis aitab vältida vaidlusi kokkulepitus käsundusleping võib olla suuline; · töölepingut saab tähtajalisena sõlmida ainult piiratud juhtudel käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena; · töötajale on kehtestatud tööajaregulatsioon ning ületunnitöö piirang käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7; · töötajal on täistööajaga töötades õigus vähemalt miinimumpalgale ning tööandjal kohustus tasuda maksud käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida; · töötajal on õigus saada puhkust käsundisaajal ei ole; · töötajale kohaldub selle olemasolul kollektiivleping ning tal on õigus streikida käsundisaajale kollektiivleping ei kohaldu ning streigiõigus puudub; · töötaja vastutus on piiratud käsundisaaja oma ei ole;
meeste hulgas on hulgi- ja jaekaubanduses. Väikseim arv miinimum töötasu saajatest meeste hulgas on kalanduses ning sama näitaja naiste seas on põllumajanduse ja jahinduse alal. (1) 8 KOKKUVÕTE Inimene, kellel puudub haridus või kes pole suuteline seda piisavas koguses omandama, on sisuliselt tööjõuturult välja tõrjutud kui tema poolt pakutava tööjõu väärtus jääb alla miinimumpalgale. Tööandja peamiseks eesmärgiks ei ole enda töötajaid koorida vaid neile maksta tasu tehtud töö eest, mis on tugevas korrelatsiooni nende poolt sooritatud tööga produktiivsusega. Miinimumpalga kehtestamine või selle tõstmine ei võimalda tööandjal töötajatel kõrgemat palka maksta ilma teenuse/toote hinda tõstmata. Eestis on töötud ligi 10% tööealisest elanikkonnast, kellest valdav enamus suudaks leida endale tööd, kus makstakse vähem kui miinimumpalk
tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS § 1) Pooled: Töötaja füüsiline isik (erandina alates 13 a) Tööandja füüsiline või juriidiline isik Mall Gramberg Töölepingu eristamise vajadus teistest lepingutest TL alusel töötaval isikul on erinevalt teiste lepingutega töötavatest isikutest sotsiaalsed tagatised: Õigus miinimumpalgale Õigus puhkusele Reguleeritud tööaeg Ohutud töötingimused Piiratud varaline vastutus TL tööandjapoolse ülesütlemise piirangud Mall Gramberg Töölepingu sõlmimine ja vorm Sõlmitakse kirjalikult Kuni 2ks nädalaks võib sõlmida suuliselt Töötaja tööle lubamine tööandja volitatud isiku poolt võrdsustatakse lepingu sõlmimisega, olenemata TL vormistamisest
põhipalgast. Põhipalk (kuupalk) ei ole seatud sõltuvusse tulemuse saavutamisest. Tasu töö või teenuse eest lepitakse kokku lepingus, riik tasumäärasid ei kehtesta. - osapooled on positsioonilt võrdsed, st puuduvad alluvussuhted või vastastikune sõltuvus; - lepingulised suhted on määratud võlaõigusseaduse 36. peatükis. Tööseadused töövõtulepingule ei kehti. Töövõtjal ei ole seadusest tulenevat õigust puhkusele (sh lapsehoolduspuhkusele) ega puhkusetasule, miinimumpalgale jms. Töövõtulepingust tulenevad küsimused lahendatakse võlaõigusseaduse alusel. Eriarvamuste korral on töötajal õigus pöörduda kaebusega tööinspektsiooni poole. Kui tööinspektsioon leiab, et sõlmitud töövõtulepingul on töölepingu tunnused, võib see tuua tööandjale ebameeldivusi (tunnistatakse, et on sõlmitud tööleping koos sellest tulenevate tööõiguslike tagatistega). Seetõttu on korrektsed ja läbimõeldud formuleeringud väga olulised.
annaabi.ee 
