Pühendutakse ainult juhtimisele, massid ehk ülejäänud inimesed meenuvad harva. Tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim haaratakse, siis uued muutuvad samasugusteks. Demokraatlikes riikides: eliiti kontrollivad seadused. 15. väärteadvus – Karl Marx. Valitseva klassi ideed domineerivad, teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda vale arusaam maailmast ja iseendast. Demokraatia miinimumdefinitsioon – eliitide väljavahetamise mehhanism Haabitus – Bourdieu. Lapsepõlves omaks võetud käitumis- ja mõtlemisviisid jäävad Bourdieu’ arvates terveks eluks põhiliseks ning sotsiaalne päritolu on haabituse alus. Haabitus on eristavate lahknevuste süsteem, mis määratleb erinevaid positsioone sotsiaalse ruumi kahes määravas dimensioonis. Igale positsioonide klassile vastab haabituste klass, mis on vastava positsiooniga kaasnevate sotsiaalsete tingituste tulemus
võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia (samal seisukohal ka Poulantzas). Seega ei piisa ainult poliitilise võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust (mitte ainult intellektuaalne renessansi kriitika kirikule, vaid ka protestantlik, massidele sobiv tööst lähtuv kriitika). 27. Autoriteet - on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle 28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon”- demokraatia on juhtide vahetamise süsteem 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes 30. Habitus- Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust” “Habitus on nii objektiivsete hinnangute tootmise printsiip kui ka nende objektiivsete hinnangute klassifikatsioonisüsteem.” 31. Moraalne paanika: 32. Uus-hõimud 33
# esitas, et kapitalistliku ühiskonna arenedes kasvab hegemoonia osatähtsus võimu kindlustamisel • Autoriteet on domineerimine, mis on alluvate poolt kehtestatud, ehk inimesed ise valivad endale autoriteti, mitte inimene ise ei tee end autoriteedik; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. Max Weberi autoriteedi tüübid: • Seaduslik • Traditsiooniline • Karismaatiline • “Demokraatia miinimumdefinitsioon” • Kultuuriline pööre Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud
inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia. 27. Autoriteet isik, kes domineerib legitiimselt (ta on alluvate poolt aktsepteeritud). domineerimine, mis on alluvate poolt kehtestatud, ehk inimesed ise valivad endale autoriteedi, mitte inimene ise ei tee end autoriteediks; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. 28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon” eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3)
inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia. 27. Autoriteet isik, kes domineerib legitiimselt (ta on alluvate poolt aktsepteeritud). domineerimine, mis on alluvate poolt kehtestatud, ehk inimesed ise valivad endale autoriteedi, mitte inimene ise ei tee end autoriteediks; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. 28. "Demokraatia miinimumdefinitsioon" eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi (,,kultuuriliste") uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3)
inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia. 27. Autoriteet isik, kes domineerib legitiimselt (ta on alluvate poolt aktsepteeritud). domineerimine, mis on alluvate poolt kehtestatud, ehk inimesed ise valivad endale autoriteedi, mitte inimene ise ei tee end autoriteediks; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. 28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon” eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3)