Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Lubati, et see ei ohusta Eesti suveräänsust. Sarnased paktid suruti peale ka Lätile ja Leedule. Sõjaväelaste läbirääkimistel sõlmiti kokkulepped baaside asukohtade suhtes. Punaväed nõudsid merebaasi loomist Rohukülla ning maaüksuste, lennuväljade ehitamist mandriossa. 12. oktoobril saabusid Tallinnasse Vene miinilaevad ning 18.10 algas nõukogude vägede sissemarss Eestisse (umbes 14000 meest). Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu. Vormilisele iseseisvusele vaatamata oli Eestist saanud NSVL protektoraat Talvesõda--Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad ründama Soomet. Eesti poolehoid kuulus soomlastele. Oktoobris 1939 kutsus Hitler oma rahvuskaaslasi tagasi Saksamaale ning järgnevatel kuudel lahkuski Eestist üle 12000 baltisakslase
Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks
Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks
12-sõlme kiirust, mis lubas ookeani ületada 2 nädalaga. Kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni olid aurulaevadel, v.a sadamapuksiirid ja väiksemad lühisõidulaevad, ka abipurjed. Alles sajandivahetuseks loobuti neist lõplikult. Sel ajal algas ka laevade kiire spetsialiseerumine. Ilmusid uued, varemtundmatud sõja- ja tsiviillaevade tüübid, nagu sõjalaevadest näiteks soomuslaevad, kerge- ja raskeristlejad, miinilaevad, torpeedopaadid, allveelaevad jne. Tsiviillaevade osas oli kõige tähelepanuväärsem reisilaevade kui täiesti uue laevatüübi tekkimine. Kui varem oli tegemist tavaliselt kauba- või postiveolaevadega, millel sõltuvalt teenindatavast liinist oli teatud arv reisijakohti, siis eriti 19. sajandi teisest poolest järjest hoogustuv inimeste väljaränne sundis laevakompaniisid reageerima tekkinud nõudlusele. Eeskätt puudutab see massilist
Miinilaevade Divisjon Operatiivstruktuuriüksus Miinilaevade Divisjon korraldab rahuajal Eesti vetes miinitõrjet ning osa- leb erinevatel riigisisestel ja rahvusvahelistel õppustel ning operatsioonidel. Divisjon peab olema suuteline osalema NATO juhitavatel õppustel ja operatsioo- nidel nii iseseisvalt kui ka Balti miinitõrjeeskaadri BALTRON koosseisus. Miinilaevade Divisjoni koosseisu kuuluvad abilae- vad (EML Admiral Pitka ja EML Tasuja) ning miinilaevad (EML Sulev, EML Vaindlo, EML Wambola). Divisjoni koosseisus tegutseb lisaks tuukrigrupp, kuhu kuuluvad miinituukrid ja laevatuukrid. Miinituukrid otsivad, tuvasta- vad ning teevad kahjutuks meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Laeva- tuukrid teevad veealuseid uurimistöid, sh kontrollivad ja puhastavad sadama akvatooriumi ning teevad väiksemaid veealuseid laevahooldustöid. Õhuvägi Eesti õhuväe ülesanne on kontrollida peab osutama õhusõidukitele stan-
annaabi.ee 
