Isikud, kaubad ja teenused said EL-i piires vaba liikumise õiguse. Kõik see tõi endaga kaasa palju küsimusi ja ka vastakaid arvamusi. Ühelt poolt rõõmustati näiteks ilma raskusteta välismaale õppima minemise võimaluste üle, teisalt kritiseeriti ,,ajude äravoolu", maksumaksjate arvu vähenemist jms. Eredalt on veel meeles plakatid, millel kujutatud, kuidas isa nukrat poega lohutab: ,,Ära nuta! Emme tuleb varsti tagasi. Ta läheb küürib natuke Belgias peldikuid." Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) raporti järgi võib migratsioon tuua kasu nii rändajate lähte- kui ka sihtkohariigile. IOM-i teatel on maailmas praegu kuni 192 miljonit väljarändajat ning paljud neist toovad siirderiikidele olulisi majanduseeliseid. Raporti andmeil ei võta sisserändajad tavaliselt ära riigi enese kodanike tööd, sest tegelevad pigem valdkondades, kus kodumaise tööjõu kasutamine on mingil põhjusel takistatud või piiratud.
Inimkaubandus ei ole maailmas uus sotsiaalprobleem, vaid on juba pikalt ühiskonnas omal kohal eraldi seisnud murekoht. Inimkaubandus on väga tulus kuritegelik tegevus, millega jõhkralt rikutakse inimõigusi. Aasiat tuntakse kui inimkaubanduse ohvrite päritolu piirkonda. Inimkaubanduse vormid on ühiskonnas ajaga muutunud oludel kohandunud, kuid pole mattunud mineviku. Näiteks Nigeerlaste sisseränne Euroopasse on plahvatuslikult tõusnud, kui 2013. aastal oli Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel saabunud nigeeria naiste arv Itaaliasse 433 naist siis 2016. aasta esimesel 9 kuul oli juba registreeritud 7786 naist. Inimkaubandusele on kaasa aidanud majanduse globaliseerumine, mis tõttu odava tööjõu ulatusliku pääsuga turule on mitmekordistatud inimkaubitsejate võimalused haavatavate ohvrite ärakasutamiseks. Peamised inimkaubanduse ohvrid on nigeeria naised, kes otsivad väljapääsu vaesusest ja suutmata maksta tasu Euroopasse viimise eest satuvad
Aafruika või USA, kus neid peetakse bordellides orjadena. Inimkaubandus kergelt karistatav (7) Võitlus inimkaubandusega jääb kesiseks, sest seadustes puudub selle kuriteo mõiste. 07. juuni 2005 Paber | Trüki Autor: Sigrid Laev Foto: IOM Igal aastal langeb Eestis inimkaubanduse ohvriks 100-500 inimest, kuid seadustes pole sellist kuritegu isegi kirjas, mis võimaldab kergemaid karistusi. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Tallinna esindaja Elina Niedre sõnul on see suuremaid etteheiteid Eestile. "Kuna Eestis pole sellist seadusesätet, mis puudutaks inimkaubandust ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimeste välismaale transportimist, siis paljudel juhtudel ei saa politsei ja teised ametiasutused kurjategijaid vastutusele võtta," ütles Niedre. "Inimkaubandusega seotud kuriteod jagunevad teiste nimetuste alla ning sageli ei jõua need isegi
uroloogiaosakonnas rebiti seest üks neer, avastati Eestis elundidoonorluse teema. Tundus, et tegemist on arstide küünilise seaduserikkumisega, ent karistada polnud kedagi. Vaesed rumeenlased kinnitasid, et nad annetasid oma siseorganid rikastele juutidele puhtast inimarmastusest. Euroopalikust asjaajamisest olid meie arstid kaugel. Võitlus inimkaubandusega Võitlemaks inimkaubandusega on Eestis tegeldud ennetustööga, mille raames olid ka Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni kampaania plakatid Tallinna tänavatel, mis hoiatasid, et ettevaatamatu käitumisega (kahtlase tööpakkumise vastuvõtmisega) on võimalik sattuda seksiärisse, sh prostitutsiooniga tegelema. Selline hoiatamine on üks viis inimkaubanduse vältimiseks. Kui mõelda, mis on prostitutsioon ja mis naistega kauplemine, siis piiri ei olegi. Prostitutsiooniäri vajab pidevalt uusi inimesi, 5-10 aastaga on naine tavaliselt läbi põlenud, seega tuleb järjest leida uusi
noored ei ole kursis välismaale töölemineku protseduuridega ning ei pea ennast millegi poolt ohustatuks. Seetõttu ei taipa nad ka lisainformatsiooni otsida. Eesti kui päritoluriik. Tänases kontekstis puudub vastus küsimusele, kui palju alaealisi kaubitsetakse Eestist teistesse riikidesse seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Ainus kaubitsetute hulka hindav arv, mida piire ületavast inimkaubandusest rääkides mainida saab, on Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (RMO) hinnang. Selle kohaselt langeb aasta jooksul inimkaubanduse ohvriks umbes 500 Eestist pärit naist ja tütarlast (Uusmaa, Uusen 2002). 158-st 2002. aastal küsitletud prostitutsiooni kaasatud naisest ja tütarlapsest, kes kasutasid anketeerimise läbi viinud MTÜ teenuseid, olid 31% olnud seotud ka seksitööstusega välismaal (Kalikov 2003b). RMO poolt 2001. aastal korraldatud avaliku arvamuse küsitluse andmetel teadis ligi kümnendik vastajatest oma
annaabi.ee 
