ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadusandlus, toetused 2->1 Saab neilt teenused, maksude laekumine 2->3 Sponsorlus, teenused
Internetis on palju räägitud sellest, et Eesti on edukas e-riik ja ma olen selle arvamusega täiesti nõus. Igal inimesel on vahetevahel vaja käia erinevates asutustes, et sõlmida lepinguid, vormistada dokumente või ajada muid asju. Ka kõik see nõuab suhtlust tellerite, sekretäride ja teiste inimestega. Tihtipeale pole need kommunikeerimised aga kuigi aegasäästvad, nõudes kohati mõned tunnid väärtuslikust ajast. Näitena võib tuua kodakondsus- ja migratsiooniametid, kus kiirematel aegadel tuleb oodata tunde, et saaks tellida uue passi või ID-kaardi. Õnneks on nende olukordade leevendamiseks Eestil olemas edukad e-teenused, kus saab kõik ise vormistada ja edastada tähtsamatele isikutele. Tuues näiteks iseenda, kes ma olen ,,screenager" ehk kasvanud üles infotehnoloogiliste vidinate najal, pean palju mugavamaks saata e-maile kui helistada ja suhelda võõra inimesega telefonitsi, koostada ise
Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakonsus- ja migratsiooniametid) Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk kihistumine. Mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse võti- Oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut Tv ül. 12, 16 (Eesti Koostöö Kogu kõige) 18. 2. 2. Avalik ja erasektor Avalik sektor: Riik-institutsioonide kogum, mis korraldab valitusemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: *Riik on alati seotud võimu teostamisega
sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik.õigluslikest institutsioonidest, sest riik tahab hariduse, aga see ei tähenda et just riigiasutused ise peaksid seda tegema. Paljud taolisi ülesandeid täitvad avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, aga riigil on nende üle kontroll ning ta rahastab neid. Nt raudtee, post, televisioon, energiavõrgud, koolid, haiglas, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Nt aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nende hõivatud töötajate hulga järgi. Eestis erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku palgatöölistest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta.