detsember 1906 Käis viies koolis: Himmaste külakool, Põlva kihelkonna kool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu Ülikool 1886. aastal sai Helsingist doktorikraadi uurimustöö „Die estnische Nomia auf –ne purnum“ Ülikoolis õppis Hurt teoloogiat Abiellus enda õppejõu tütre Eugenie Otteliga 6 last, kellest 2 surid lapseeas Ühiskondlik tegevus, töö Aleksandrikooli peakomitee juht (1860) Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864) Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868) Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa keel, geograafia (1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ tõid kaasa tülid Jakobsoni ja Hurda vahel
ta aupaklikult mütsi maha võtma. Mõisnikud võisid talupoegi karmilt karistada. Palju sõltus muidugi mõisniku isikust. Nii heade kui ka kurjade mõisnike kohta kõneldi mitmesuguseid jutte veel sada aastat pärast seda, kui nad olid surnud. Oli mõisnike, kes rajasid koole, püüdsid talupoegade elujärge igati parandada. Mõnikord on niisuguse suhtumise põhjuseks mõisniku osaliselt eesti päritolu. Näiteks Liivimaa tuntud hobusekasvataja, maadeuurija Middendorfi ema oli eestlanna. Tavaliselt püüti eesti päritolu siiski maha salata. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning maadeuurijad. Hulk mõisnikke oli aga huvitatud mõisamajapidamise edendamisest. Nad kasvatasid ja aretasid tõuloomi, tõid mõisasse uusi aia- ja põllukultuure, kuivendasid
aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli eraldi loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Jõudsalt hakkas kasvama, põhiliselt annetuste kaudu ja eriti pärast väljapanekute avamist, loodusteaduslik materjal. Tähtsamate sel ajal omandatud kogudena võib mainida dr. G. A. von Rauchilt pärandina saadud linnutopiste, F. J. Wiedemanni kodumaiste kivististe, A. T. von Middendorfi haruldast Siberi mineraalide ja akadeemik K. E. von Baeri mitmekesist kogu. Kui varem kasutati varade hoidmiseks ja eksponeerimiseks rendipindu, siis 1911. aastal koliti muuseumile ostetud majja Kohtu tänaval. Kavas oli kogu Provintsiaalmuuseumi edasi arendada osakondadena, kuid osakonna mõõdu andsid sel ajal välja vaid loodusteaduslikud ja kunstikogud. Loodusteaduslike kogudega tegelevas ,,Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse sektsioonis" tehtavad uurimistööd, eriti geoloogia-alased,
aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli eraldi loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Jõudsalt hakkas kasvama, põhiliselt annetuste kaudu ja eriti pärast väljapanekute avamist, loodusteaduslik materjal. Tähtsamate sel ajal omandatud kogudena võib mainida dr. G. A. von Rauchilt pärandina saadud linnutopiste, F. J. Wiedemanni kodumaiste kivististe, A. T. von Middendorfi haruldast Siberi mineraalide ja akadeemik K. E. von Eesti Meremuuseum Baeri mitmekesist kogu. Kui varem kasutati varade hoidmiseks ja eksponeerimiseks rendipindu, siis 1911. aastal koliti muuseumile ostetud majja Kohtu tänaval. Kavas oli kogu Provintsiaalmuuseumi edasi arendada osakondadena, kuid osakonna mõõdu andsid sel ajal välja vaid loodusteaduslikud ja kunstikogud. Loodusteaduslike kogudega tegelevas ,,Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse
o Metsahobuse tüüpi lai otsmik, lüheldane pea, väikest kasvu, karvastik lopsakas, saba ja tukk paks (eesti, soome hobune, zematukai hobune) Tõugude klassifitseerimine käib kolmanda zootehnilise printsiibi alusel, mis arvestab mõtestatud inimtöö hulka aretuses. Darwini järgi jaotatakse: o Kohalikud e aborigeensed tõud o Parandatud e üleminekutõud o Kasvanduse e kultuurtõud Middendorfi järgi jaot: o Sammuhobused o Kiirushobused Samal ajal jaot hobused Lääne-Euroopas külmaverelisteks ja soojaverelisteks Tõud võib jagada ka: o Ratsahobused need omakorda jagatakse täisverelisteks ja poolverelisteks. Täisvereliste puhul kasutatakse aretuses ainult sama tõu hobuseid, neid, kelle vanemad on tõuraamatus. Poolvereliste puhul kasutatakse 3...4 põlvkonna tagant täisverelisi tõuge. o Ratsarakkehobused
annaabi.ee 
