Pindala: 41 526 km² Elanikke: 16 725 900 (2012) Drenthe Drenthe (keskus Assen) Flevoland Flevoland (Lelystad) Friisimaa provints Friisimaa provints (Leeuwarden) Gelderland Gelderland (Arnhem) Groningeni provints Groningeni provints (Groningen) NLLimburgVlag.svg Limburg (Maastricht) LõunaHolland LõunaHolland (Haag) Overijssel Overijssel (Zwolle) PõhjaBrabant PõhjaBrabant ('sHertogenbosch) PõhjaHolland PõhjaHolland (Haarlem) Zeeland Zeeland (Middelburg) Utrechti provints Utrechti provints (Utrecht) Populaarne turismiobjekt kesklinna lähedal. sai oma nime 19. sajandi Hollandi meistri Rembrandt'i järgi kõige ligitõmbavam koht nii kohalike kui külastajate seas. Algselt loodud töölisklassile 17. sajandil on praegu koduks paljudele õpilastele, käsitöölistele ja noortele spetsialistidele põhja Jordaan ja lõuna Jordaan, mida eraldab Rozengracht. Holland on kuulus oma
ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Hollandil on 12 provintsi: Drenthe (keskus Assen) Flevoland (Lelystad) Friisimaa provints (Leeuwarden) Gelderland (Arnhem) Groningeni provints (Groningen) Limburg (Maastricht) Lõuna-Holland (Haag) Overijssel (Zwolle) Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch) Põhja-Holland (Haarlem) Zeeland (Middelburg) Utrechti provints (Utrecht) Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende
· Flevoland (Lelystad) · Friisimaa (Leeuwarden) · Gelderland (Arnhem) Joonis 2 Hollandi vapp · Groningeni provints (Groningen) 5 · Limburg (Maastricht) · Lõuna-Holland (Haag) · Overijssel (Zwolle) · Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch) · Põhja-Holland (Haarlem) · Zeeland (Middelburg) · Utrechti provints (Utrecht) 1.2 Tervitamine Hollandis Maailmas on umbes 30 miljonit inimest, kes kõnelevad hollandi keelt, mille lähedased sugulased on Lõuna-Aafrikas kõneldav afrikaani keel ja Belgias räägitav flaami keel. Hollandi keele struktuur sarnaneb saksa keele omaga, kuid on grammatiliselt lihtsam. Hollandis on kombeks suruda kätt, isegi väikestel lastel. Head sõbrad suudlevad kohtudes tihti teineteist mõlemale põsele, kuid mehed siiski teisi
5.1 Mäetööstus LAV osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani, teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid; suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 12 5.2 Energeetika tööstus Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud. Imporditud naftat töödeldakse Durbanis (Shelli tehased) ja Kaplinnas (Mobile, Cultex)
mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani ning teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, ning sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 5.2 Energeetika tööstus Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud. Imporditud naftat töödeldakse Durbanis Shelli tehastes ja Kaplinnas Mobileis ja Cultexis. 4/5 elektrienergiast annavad riikliku kompanii ESCOM soojuselektrijaamad, poole elektrienergiast tarbib mäetööstus
teada, et ta veetis peaaegu terve aasta Inglismaal (1633�34), kus ta maalis kaks Greenwichi vaadet, mille taustal kujutas kuningas Charles I ja kuninganna Henrietta Mariat. Maalid asuvad ka praegu Inglismaal kuninglikus kollektsioonis. Kunstniku eklektilises stiilis on tunda Jan Brueghel I, Hendrick van Baleni, Paul Brili ja Adam Elsheimeri m�jutusi. Adriaen van Stalbemti t��d on eksponeeritud muuseumites mitmetes linnades, kus ta t��tas, nagu London, Antwerpen, Middelburg, ja ka Berliin, Dresden, Frankfurt am Main, Kassel ja Schwerin, ning muuseumis Museo Nacional del Prado Madridis Hispaanias. Kuigi teose autoriks on m�rgitud esmajoones Adriaen van Stalbemt, oli tollel ajal tavap�rane, et kunstnikud tegid �ksteise maalidele kaast��d. Nii on ekspertide, eelk�ige K. Ertzi hinnangul selles kompositsioonis m�rkimisv��rne osa Jan Brueghel vanemal, kes on maalinud siia lilled ja puuviljad, mis �igustab k�esoleva t��
annaabi.ee 
