Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Tuntud on vokaalsümfoonilised teosed ,,Johannese passioon", ,,Stabat Mater", ,,Magnificat", Te Deum", ,,Patukahetsuse kaanon". Samas on ta jätkanud ka instrumentaalmuusika loomist, jõudes näiteks viimati 4.sümfooniani. Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse. Ta teeb koostööd maailma parimate muusikute ja orkestritega. Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid. Ta on paljude maailma
,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu. · Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" /K:/ Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. · Vokaalsümfoonilised teosed. ,,Pro patra" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele. · Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus", milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pulli didgeridood. · Tuhala Nõia kaevu loits · Lõi hümni kõigile koolidele.
Teoste sisu muutus religioossemaks, lisaks sügav huvi keskaegse kirikumuusika vastu. Teoste faktuur on polüfooniline. Teoste tähtsaimaks ehituselemendiks on kolmkõla. Ta ise nimetas uut stiili kellukeste ehk tintinnabuli stiiliks. See on rahu ja hingelist tasakaalu väljendav, endassesüüviv, vaikust kuulatav, kuid seejuures intensiivne ja pingestatud muusika. Selles muusikas on palju pianissimo't ja pause. Pärdi teise perioodi loomingus on olulised vokaal- ja vokaalsümfoonilised teosed. Tähtteoseks Tabula rasa (1977), kontsert kahele viiulile, keelpilliorkestrile ja muudetud tämbriga klaverile.
tähtsaim osa oli loo ming. Ta rikastas e e sti muusikat uute zanritega. Loo ming: · Uudne ja julge helikeel · Dramaatilisus ja sügav sisu · Klassikaliste traditsioonide ühendamine isikupärase ütle mislaadiga · vai muliku muusika suur osakaal · polüfooniline väljenduslaad R.Tobiase loo mingusse kuuluvad mitmed esi m esena kirjutatud uued zanrid e esti muusikas: 1. Avamäng ,,Julius Caesar" 2. Vokaalsü mfoonilised suurvor mid · Kantaat ,,Johannes Dramaskusest" · Oratooriumid: ,,Joonase lähetamine" , ,, S ealpool Jordanit" (jäi lõpetamata) 3. Klaverikontserdid 4. Ke elpillikvartetid Teosed: ,,Läbi öö " , ,, Noored sepad" , ,, Õ õtsuv m eri" , ,, Allik" , ,,Varas" , ,,Eks te tea" , ,, Otsekui hirv" , Fuuga dm oll orelile, 12 koraaliprel üüdi orelile, ballaad ,, S e st Ilmaneitsist ilusast"
(19181940 ilmus kokku ligi 25 000 nimetust raamatuid ja bro???re). 1923. a alustas ilmumist kirjanike liidu ajakiri Looming, millele hiljem lisandusid muudki kirjandusajakirjad, nagu Eesti Kirjandus, Akadeemia, Varamu jt. Nagu Eesti kultuuris levisid ka kirjanduses L?? ne-Euroopa m?jud ja moevoolud. Ka Eesti igap?evaelu laad, eriti linnades, l?henes kiiresti L??ne-Euroopa omale. Muusika See aeg oli rohkem nooremate helikunstnikute ?itseaeg.Eesti muusikas olid siis nii s? mfoonilised suurvormid kui ka kammermuusika , koori- ja soololaulud.Kasvas orkestrite ja kooride arv.Peeti laulup?evi ja ?ldlaulupidusid. Eesti esimene ooper oli Evald Aava ,, Vikerlased'' Kunst Eesti Vabariik kuulus 1920. ja 1930. aastail P?hja-Euroopa demokraatlike v?ikeriikide hulka ning seet?ttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane.1919.aastal asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas'', mis 1920.-1930. aastail oli Eestis peamiseks kujutavaks kunsti