Romantism sümfonismis: Tsaikovski 2013 Pjotr Tsaikovski Sündis 25.04 1840. a. Suri 6.11 1893 Peterburis Vene klassikalise sümfoonia rajaja 1849. aastal koliti Peterburi Perekond Aleksandra Andrejevna ja Ilja Tsaikovski teine laps Pärit kuuelapselisest perest Isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina Tsaikovski ema mängis klaverit ja laulis Looming 6 sümfooniat + programmiline sümfoonia "Manfred" 10 ooperit 3 balletti 3 klaverikontserti Üle 100 klaveriteose Sümfooniad Sümfoonia nr 1 http://www.youtube.com/watch?v=0dop_dPIgeI Sümfoonia nr 2 http://www.youtube.com/watch?v=chw1lBHYMvg Sümfoonia nr 6 http://www.youtube.com/watch?v=V04QdGuFHYQ Sümfoonia nr 6 Kuues ehk "Pateetiline" sümfoonia Kirjutatud 1893 Esimene osa kirglikkus, usk, janunemine millegi järele Teine osa armastus Kolmas pettumus
võib armastus eest minema lipsata. Autoriks olev Boriss Eifman on Venemaal sündinud 1946 ja on koreograaf. Ta on teinud rohkem kui 50 balletti. Samuti oskab Eifman sobitada omavahel erinevaid stiile, nagu on selleks on rokkmmusika ballettis. Tema koreograafia on väga hoogne, täis füüsilisi kui ka akrobaatilisi elemente. Etenduses põihiliseks tasutaks mängis vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski. Ta on kirjutanud ooperi nimega "Jevgeni Onegin". Kokku on ta kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tema kõige tuntumaks teosteks on balletid "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja". Etenduses esitati klassikalist muusikat nagu näiteks Eugene Onegin: Waltz kui ka rokilikumat muusikat nagu Aleksandr Sitkovetsky "Camels" või kitarrimuusikat nimega "Zello". Muusika oli väga võimas, rütm oli kord rahulikum kord tempokam. Dünaamika oli
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op
Grieg- näidend Aastaajad- A.Vivaldi- Klaveripalade tsükkel Loomade karneval- C. Saint Saens-Lastekontsert Talvine teekond- F.Schubert- laulutsükel Elisele- Ludwig van Beethoven- klaveripala Loomine- F.J.Haydn - oratoorium Ilus möldrineiu- F.Schubert- laulutsükel Figaro pulm- W.A. Mozart- ooper Orpheus- G. Monteverdi- ooper Võluflööt- W.A. Mozart- laulumäng Pähklipureja- Pjotr Tsaikovski- ballett Päikesele- A.Kapp- Kantaat Joonase lähetamine- R.Tobias- Oratoorium · Mitu sümfooniat on loonud: Beethoven- 9 sümfooniat Mozart- leitud 41(arvatakse aga olevat 50sümfooniat) Haydn- 104 sümfooniat Schubert- 9 sümfooniat A. Kapp- 5 sümfooniat E. Tubin- 10 sümfooniat Tsaikovski- 6 sümfooniat · Kes on kirjutanud: Esimese eesti ooperi ja esimese ooperi Euroopas- Esimese ooperi Euroopas kirjutas Claudio Monteverdi. Selleks olid 1607.a valiminud ,,Orpheus". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased"
Küsimuste vastused 12. klass 20.sajandi eesti muusika 1. 20. sajandi eesti muusikat iseloomustatakse stiililiselt küllaltki mitmekesisena selles on esindatud kõik peamised muusikale iseloomulikud voolud. Arvo Pärt 2. Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast (,,Perpetuum mobile", esimesed 2 sümfooniat) ning kollaaztehnikast (,,Collage teemal A-B-C-H"), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia juurde. 3. Tintinnabuli stiil on kolmkõlast lähtuv minimalistlik kompositsioonimeetod. 4. Pöördumine vanamuusikaansambli Hortus Musicuse poole polnud 1970. aastatel juhuslik. Nimelt, oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt
" 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent Risto Joost ja Sibeliuse sümfooniat Kymi Sinfonietta dirigent Atso Almila. Kontsert esitati ilma vaheajata. Risto Joost on tähelepanuväärne Eesti dirigent ja laulja. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning magistrikraadi omandanud Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis professor Jorma Panula klassis, lisaks on ta täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite kunstide Ülikoolis. Risto Joost on juhendanud nii Eesti kui välismaa tipporkestreid ja koore
Grieg- näidend Aastaajad- A.Vivaldi- Klaveripalade tsükkel Loomade karneval- C. Saint Saens-Lastekontsert Talvine teekond- F.Schubert- laulutsükel Elisele- Ludwig van Beethoven- klaveripala Loomine- F.J.Haydn - oratoorium Ilus möldrineiu- F.Schubert- laulutsükel Figaro pulm- W.A. Mozart- ooper Orpheus- G. Monteverdi- ooper Võluflööt- W.A. Mozart- laulumäng Pähklipureja- Pjotr Tsaikovski- ballett Päikesele- A.Kapp- Kantaat Joonase lähetamine- R.Tobias- Oratoorium · Mitu sümfooniat on loonud: Beethoven- 9 sümfooniat Mozart- leitud 41(arvatakse aga olevat 50sümfooniat) Haydn- 104 sümfooniat Schubert- 9 sümfooniat A. Kapp- 5 sümfooniat E. Tubin- 10 sümfooniat Tsaikovski- 6 sümfooniat · Kes on kirjutanud: Esimese eesti ooperi ja esimese ooperi Euroopas- Esimese ooperi Euroopas kirjutas Claudio Monteverdi. Selleks olid 1607.a valiminud ,,Orpheus". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased"
annaabi.ee 
